Kes maksab Kreeka võlad?
/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
24. oktoober 2011, 08:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/10/23/804576t1h15c4.jpg)
Euroopa riigijuhtide tippkohtumine Brüsselis otsis kaks päeva pingsalt vastust küsimusele, kes maksab Kreeka võlad, mis on analüütikute hinnangul riigile üle jõu käivad.
Pühapäeval Brüsselis lõppenud euroala riikide kriisiläbirääkimiste üheks tähtsamaks teemaks oli Kreeka võlakirjade umbes 60-protsendiline mahakirjutamine. Kreeka võlakirjade tase võib jõuda 160 protsendini SKTst. Analüütikute hinnangul suudab Kreeka tasuda võlgu, mille maht on umbes 100 protsenti SKTst.
Mahakirjutamine toob aga suuri raskusi pankadele, kes on võlakirju ostnud. Laupäeval jõudsid euroala rahandusministrid kokkuleppele, et pangad saavad pisut enam kui 100 miljardi eurose rahasüsti. Kui uskuda Euroopa Komisjoni juhti Jose Manuel Barrosot, siis lisakapitali peavad leidma ennekõike pankade omanikud.
Mõjutab kogu majandust
Analüütikute hinnangul mõjutavad pankade lisaraha otsimine ja ka karmistuvad kapitaliadekvaatsuse nõuded terve maailmajao majandust, sest pangad vähendavad laenude andmist.
Eestis tegutsevaid suuremaid panku Kreeka võlakirjade kärbe otseselt ei puuduta, küll aga saab mahakirjutamisest suure kahju siinmailgi tegutsev Marfin pank.
Eesti maksumaksjaid mõjutab aga kindlasti see, et juba praegu on selge: Kreeka, Itaalia, Hispaania ega Portugal ei pruugi ise oma panku toetada. Nende riikide võlakoorem on kõrge ja uusi laene saada keeruline. Nende riikide panku peab Brüsselis sõlmunud kokkuleppe järgi toetama EFSF, mille makseid garanteerib ka Eesti riik.