/nginx/o/2011/10/18/798234t1h6892.jpg)
Saksa valitsus saadab segaseid signaale võlakriisi lahendamise võimalikkuse kohta eeloleval nädalavahetusel, poliitikud kõnelevad vaheldumisi viivitustest ja «julgetest sammudest», suurendades investorite segadust.
Berliin saadab võlakriisi kohta segaseid signaale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kantsler Angela Merkeli pressiesindaja teatas eile hommikul, et pühapäevaselt Euroopa Liidu tippkohtumiselt ei maksa liiga palju oodata. Sedasama ütles veidi hiljem oma kõnes ka rahandusminister Wolfgang Schäuble, nentides, et lõpliku ja selge lahenduseni kohtumisel ei jõuta.
Lõuna paiku pidas Schäuble aga Londonis juba uue ja tunduvalt reipama kõne, kinnitades, et «nüüd on käes julgete sammude astumise aeg».
Investorid järeldasid Saksa poliitikute ja ametnike sõnumitest, et targem on valmistuda pettumusteks, kukutades nii Euroopa aktsiaturge kui eurot.
Samas on «ootuste haldus» enne tähtsaid Euroopa tippkohtumisi üsna tavaline nipp. Samasugust pessimismi demonstreeriti ka enne 2010. aasta mai tippkohtumist, kus aga turge hoopis üllatati: varajase katsena Kreeka kriisi lahendada käidi välja 1 triljoni dollarine pakett.
Läinud pühapäeval nõudsid G20 rahandusministrid «otsustavat» eurotsooni meetmete paketti, lahendamaks majanduse, pankade ja riigivõla probleemide pundart.
Turgude optimism kestis aga vaid hetkeni, kui ajakirjanike ette astus Merkeli pressiesindaja ja teatas, et kantsler kinnitab kindla sõnaga: «unistused sellest, kuidas kõik laheneb ja esmaspäevaks korda saab», on alusetud.
See jutt langes kokku ka Merkeli varasemate hoiatustega, et eurotsooni väljumine kriisist saab olema aeglane ja käänuline, kuna muuhulgas tuleb teostada raskeid reforme mitmetes bloki liikmesriikides.
Samas ütles Merkeli pressiesindaja siiski, et valitsused astuvad tippkohtumisel «tähtsaid samme» kriisi lahendamise suunas – millele Schäuble siis hiljem särtsu juurde lisas, pajatades juba «julgetest sammudest».
Oma ootuste nimistus loetles Saksa rahandusminister järgnevat: diil süsteemselt oluliste pankade varustamiseks piisava kapitaliga; võimendatud, «paindlik ja efektiivne» EFSF; Kreeka riigivõla lahendus; võlgade korstnassekirjutamised ning struktuursed ja eelarvelised reformid Hispaanias ja Itaalias (troika eeldatava Kreeka raporti valguses); tõhustatud Euroopa juhtimise süsteem, sealhulgas keskvõimu volitused kehtestada poliitikat riikidele, mis ei kuuletu eelarvelistele või konkurentsialastele juhistele.
Kuna Berliin ootab troika (IMF, EL, EKP) raportit Kreeka majanduse ja rahanduse kohta juba homseks, valmistuvad Saksa valitsusametnikud teavitama parlamendi nii raportist kui selle tagajärgedest veel enne nädalavahetust.
Ametnike sõnutsi astub Schäuble Kreeka raportiga Bundestagi mõjuvõimsa ja kardetud eelarvekomitee ette neljapäeval, Merkel aga esineb reedel juba parlamendi täiskoosseisule ja annab ülevaate eelseisvast Euroopa Liidu tippkohtumisest.
Ametnikud rõhutasid, et üksikasju Merkel siiski avaldada ei kavatse.
Copyright The Financial Times Limited 2011.