Uus töö- ja puhkeaja seadus on võtnud töögraafikult paindlikkuse

Enim töötajaid töötab graafiku alusel jaekaubanduses. Pilt on illustratiivne. Foto: Eero Vabamägi, Postimees / Scanpix

2023. aasta märtsis Euroopa Kohtus tehtud otsus töö- ja puhkeaja arvestuses mõjutab Eesti kontekstis eelkõige graafiku alusel töötajaid, kirjutab ERR.

Nimelt tegi Euroopa Kohus mullu otsuse, mis muutis sellest aastast ka Eestis kehtivaid töö- ning puhkeaja arvestuse reegleid, nii et igapäevane puhkeaeg ei ole osa iganädalasest puhkeajast, vaid peab eelnema iganädalasele puhkeajale. Muutunud reeglid on aga võtnud paindlikkuse graafiku alusel töötavatele inimestele töögraafikuid koostada, kirjutavad pöördumistes MKMile nii kaupmeeste liit kui ka hotellide ja restoranide liit.

«Seni on loetud töö- ja puhkeaja nõuded täidetuks, kui graafikuga töötav töötaja saab kord nädala jooksul 36-tunnise iganädalase puhkeaja, ilma et sellele eelneks igapäevane puhkeaeg ehk siis 11 tundi. Ja nüüd peab töötaja saama vähemalt kord nädalas puhata 36+11 tundi ehk kokku 47 tundi ehk sisuliselt kaks päeva järjest,» selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Maria-Helena Rahumets.

Loe pikemalt ERRi uudisteportaalist.

30. novembril 2023 kirjutas Postimees, et Eesti tööinimesi tabab uuest aastast suur muutus: puhkeaega saab tublisti juurde ja kui aega ei anta, tuleb anda raha lisatasuna. Tööinspektsioon ütleb, et see on juba otsustatud asi, aga ettevõtjate organisatsioonid nõuavad ministrilt, et muudatus läbi ei läheks. Ministeeriumile tuleb asi aga üllatusena.

Tööinspektsioon teatas, et alates 1. jaanuarist võivad graafikuga töötajad elu kergemalt võtta. Tänu Euroopa kohtu otsusele tuleb neile korraga väga palju puhkeaega juurde – ja kui puhkeaega ei anta, tuleb maksta lisatasu rahas.