Analüütik: ekspordi kasv oli oodatust suurem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/10/11/788140t1h85bb.jpg)
Swedbanki makroanalüütiku Annika Paabuti sõnul oli ekspordi ja impordi kasv etteaimatav, kasvu kiirenemine tuli aga üllatusena.
Eestist eksporditi 2011. aasta augustis kaupu jooksevhindades 1,0 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kui juulis oli ekspordi ja impordi aastane juurdekasv vastavalt 34 ja 38 protsenti, siis augustis kasvas eksport 45 ja import 42 protsenti.
Kui varasematel kuudel oli peamiseks ekspordikasvu tekitajaks masinate ja seadmete tootmise sektor, siis nüüd on kasvu panustamas ka teised sektorid, näiteks metall ja metallitooted.
Teisalt tuleb Paabuti kinnitusel meenutada, et tegemist on andmetega, kus ei ole arvestatud hindade muutusega ning hinnatõus mängib ekspordi kasvus olulist rolli.
Ka on raske hinnata, kas antud juhul on tegu püsiva tootmis- ja müügimahtude kasvuga või sisaldub siin ka nö ühekordseid tehinguid. Sellele saab vastata juba mõnevõrra hiljem.
Kiire kasv ei saa aga paraku olla võimalik pikema perioodi jooksul – ekspordimahtude kasvunumbrid kasvasid oluliselt juba eelmise aasta veebruarist, jõudes aasta lõpuks juba 50 protsendini.
See aga tähendab, et ka ekspordimahud on kasvanud ning kõrgelt tasemelt on väga raske edasi kiiresti kasvada.
«Ehk teisiti öeldes mõjutab ekspordi kasvunumbreid ühelt poolt madal kasvubaas, ent teisalt mängib olulist rolli ka kahanev välisnõudlus,» ütles Paabut ja toonitas, et siin aga tuleb märkida, et aeglustuv majanduskasv meie partnerriikides ei pruugi kohe Eesti ekspordinumbreid mõjutada, kuna vähemalt osaliselt on toodangumüük seotud pikemaajaliste lepingutega ja seetõttu võib ekspordimahtude kahanemine pigem edasi lükkuda.
Samuti ei pruugi käesolev partnerriikide majanduste aeglustumine olla pikaajaline ning kasvanud turuosa ning teatav kulueelis tagab Eesti tootjale ja teenuse pakkujale endiselt nõudluse olemasolu.
«Meie peamiste eksportriikide, Rootsi, Soome ja Venemaa, majandusarengud on märksa julgustavamad kui teistes Euroopa riikides, kus majanduskasv on juba II kvartalis oluliselt aeglustunud.»
«Soome ja Rootsi majandusaktiivsuse langust võib aga juba praegu ette näha - tööstuse ostujuhtide indeks viitab selgelt majandusaktiivsuse langusele lähiajal - Euroopa majanduste kehvemad väljavaated ei jäta neidki läbi kahaneva ekspordi puutumata,» nentis ta.
Ka sisemaise nõudluse väljavaated Põhjamaades on märksa tagasihoidlikumad kui varasemalt ennustati.
Venemaa seevastu näib maailmamajanduse aeglustumisele üpris hästi vastu pidavat - majanduskasvu ootused ei ole võrreldes aasta algusega suurt muutunud ning on võrreldes arenenud riikidega märksa paremad.
«Samas mõjutab oodatav nafta hinna langus turgudel ka Venemaa majanduse käekäiku, ent kuna närvilisus ja volatiilsus turgudel näib püsivat, ei pruugi nafta hinnamuutuse trend olla püsiv.»