Vitsur: ekspordist olulisem on tööjõuküsimus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/10/11/787764t1h8d95.jpg)
Põhjamaade majanduste aeglustumine annab lähitulevikus tunda ka Eesti ekspordinumbrites. Eesti arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri hinnangul mõjutab see väga valusalt ka tööturu olukorda.
Esiteks võib jääda vähemaks töökohti, kuna ettevõtete müüginumbrid langevad, teisalt peavad ka paljud, kes on endale väljastpoolt Eestit töö leidnud, koju tagasi tulema.
Töökohtade juurdekasv ei ole Eestis olnud kuigi suur. Registreeritud tööpuudus ei ole Vitsuri sõnul vähenenud mitte selle tõttu, et ametlikke töökohti on juurde tulnud, see number on olnud üsna stabiilne, vaid seetõttu, et inimesed on endale leidnud tegevust väljaspool Eestit.
«Näiteks Elcoteqi 250 inimest, kes võivad tööta jääda, on väga väike hulk, võrreldes nendega, kes on endale töö leidnud Põhja- ja Kesk-Euroopas. Kui sealt peavad kümned tuhanded inimesed tagasi tulema, siis see on tõeline probleem.»
Selleks, et Eesti eksport ka edaspidi kasvaks ja töötajad siia jääksid, on tema sõnul vajalik, et suhteliselt lihtsakoeliste allhankijate asemel veaksid Eesti väliskaubandust senisest suuremad ja tehnoloogiamahukamad ettevõtted.
«Eesti ei saa oma jõukust üles ehitada mõne töötajaga automatiseerimata tootmise peale, tuleb hakata rajama suure võimsusega ettevõtteid. Maailmas on just nii enam lisandväärtust loodud ja suuremat palka makstud.»
Kui Eesti jääb pikalt pelgalt allhankemaaks, kus makstakse sama töö eest poole väiksemat palka kui naaberriikides, lähevad inimesed siit lihtsalt ära. «Me peame muutuma produktiivsemaks, sest muidu jääb maa tühjaks. Praegu lähevad inimesed ära alevitest, aga varsti võib ka Tallinn tühjaks jääda.»
See, kas Eesti eksport lähiajal senised rekordid purustab, sõltub aga paratamatult ka sellest, mida tehakse Euroopas kommertspanganduse jalule aitamiseks ning kas pangad julgevad jälle ettevõtetele ja tarbijatele laenu anda.