Soome Kreeka tagatisest: asi pole rahas

Laura Raus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Soome ELi asjade minister Alexander Stubb ütles, et tema riigi soov Kreekalt abi eest tagatist saada ei tulene hirmust raha kaotada.

Stubbi sõnul nõuab tema riik tagatist selleks, et säiliks riikide vastutus oma rahaasjade eest. «Küsimus pole rahas. Küsimus on põhimõttes,» ütles minister EUobserverile. «See peegeldab uskumust, mis meil on, et sind ei tohiks premeerida lõdva avaliku rahanduse eest. See on kogu euroalas olemise mõte  /... / inimesed peavad vastutama oma avaliku rahanduse eest.»

Samas möönis Stubb, et ka Soome euroskeptiliste erakondade populaarsusel on osa selles, et riik tagatist nõuab.

Soome soovib tagatist oma panuse eest Kreeka teise, 160 miljardi euro suurusesse päästepaketti, milles euroala riigijuhid juulis kokku leppisid. Nüüdseks on põhjanaabrid siiski loobunud oma augustis saavutatud kokkuleppest Ateenaga, mille kohaselt Kreeka kannaks pangakontole üle 600 miljonit eurot sularaha, sest see tekitas teises euroala riikides pahameelt. Osa riike hakkasid samuti endale tagatisi nõudma.

Nüüd üritavad euroala rahandusministeeriumide ametnikud leppida kokku kõiki liikmesriike hõlmavas tagatiste süsteemis. Ühe allika sõnul näeb uus kokkulepe ette, et riigid võivad saada Ateenalt abi eest tagatise Kreeka keskpanga kullavarude või riiklike pankade aktsiate näol.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles