Tervelt 100 000 Iisraeli kodanikul on taskus ka Saksa pass. Nagu selgub, on topeltkodakondsus eriti noorma põlvkonna iisraellaste seas väga hinnas.
Iisraellased rabavad endale Saksa kodakondsust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need hiljuti Iisraeli ajakirjanduses avaldatud andmed on sealse avaliku ruumi kihama pannud.
Enamik vaatlejaid on seda meelt, et Saksa passide rabamine on ennekõike märk kahe riigi vaheliste suhete dramaatilisest paranemisest.
On aga ka neid, kes peavad ülalmainitud trendi põhjuseks iisraellaste ebakindlust tuleviku suhtes. Topeltkodakondsus oleks seega justkui kindlustus Iisraeli riiki ähvardavate ohtude vastu.
Kaljukindlaid andmeid selle kohta, kui paljud Iisraeli kodanikud ka teist passi omavad, küll ei ole, kuid arv arvatakse olevat muljetavaldav: 2008. aastal Menachem Begini keskuse poolt korraldatud küsitluse käigus tunnistas enam kui 30 protsenti vastanutest, et nad on topeltkodakondsuse taotluse sisse andnud või kavatsevad seda teha.
Paljude jaoks on teise passi saamine lihtne, kuna nende esivanemad on pärit Euroopa riikidest, mis pakuvad kodakondsust ka järgnevatele põlvkondadele.
Euroopa passidega on iisraellastel lihtsam ELi liikmesriikidesse elama, tööle ja õppima asuda. Samuti saab siis Euroopasse lennates lennujaamades lühemad järjekorrad valida – ja seda faktorit rõhutavad topeltkodakondsusega kodanikud alatasa.
Ajakirja Eretz Achereti uuringu kohaselt ületab Saksa kodakondsuse nõudlus teised Euroopa riigid mäekõrguselt.
Nii väidab uuring, et Poola, Rumeenia ja Austria, kus enne holokausti samuti suured juudikogukonnad olid, on väljastanud iisraellastele viimase 10 aastaga 5000-6000 passi. Kontrastiks sellele väljastab Saksamaa igal astal Iisraelis ligikaudu 7000 passi, kuigi kõik neist pole esmakordsed.
Shimon Steini sõnutsi, kes teenis suursaadikuna Saksamaal aastail 2001-2007, oleks niivõrd mastaapne samastumine holokausti käivitanud riigiga «30 aastat tagasi mõeldamatu olnud».
Ta lisas: «Meie noorem põlvkond võtab [suhet Saksamaaga] suhteliselt lõdvalt. Nende jaoks on see vaat et lihtsalt üks Euroopa riik teiste hulgas.»
Stein ei tahtnud nõustuda väidetega, nagu oleks topeltkodakondsuse taotlused seotud ebakindlustundega Iisraeli tuleviku suhtes. «Valdav enamus on praeguse olukorraga väga rahul ega mõtle maalt lahkumise peale,» ütles ta.
On aga ka ettevaatlikumaid analüütikuid. Jeruusalemmas baseeruv ja rohkesti Iisraeli, sionismi ja holokausti teemadel kirjutanud ajaloolane Tom Segev ütles: «Teatud ebakindlust võib siit välja lugeda küll. Keegi ei taha ju tagasi Łódźi elama minna [Poola linna, kus enne sõda oli suur juudikogukond], aga inimestel on tunne, et Euroopa pass kulub ära – igaks juhuks.»
Gideon Levy kirjutas ajalehes Haaretz: «Iisrael on tugev ja kindel riik, pealtnäha peaks selle passist kodanikele piisama. Et see aga paljude jaoks nii ei ole, näitab meile, et midagi on läinud väga valesti.»
Copyright The Financial Times Limited 2011.