Elektriautode taristu rajamiseks on aega liiga vähe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saastekvootide müügist saadud rahaga peaks valmima üle-eestiline elektriautode laadimisvõrgustik, aega on selleks aga ainult järgmise aasta lõpuni.
Kohalike omavalitsuste juurde on kavas paigaldada tavalaadijad, mis toetavad sotisaaltöötajate jaoks soetatud elektriautosid. Lisaks on kavas maanteedele ja asulatesse rajada kiirlaadijate võrk, kus elektriautod saaksid laetud 20 minutiga. Vahemaa laadimispunktide vahel võiks kava kohaselt olla 40-60 kilomeetrit. .
«Eesmärgiks on tagada autokasutajatele turvatunne, et tal on võimalus alati kiirelt laadida kui peaks juhtuma, et auto saab teepeal tühjaks,» sõnas KredExi divisjoni juht Mirja Alder. Tema sõnul on aga ajakava väga tihe, ning tõenäoline on, et järgmise aasta lõpuks töödega valmis ei saa.
«Me teeme kõik, mis meie võimuses, et me saaksime selleks ajaks valmis. Ainus lootus on see, et kui tekivad mingid objektiivsed põhjused, miks asi venib, siis me peame Mitsubishiga uuesti läbi rääkima. Siiani nad ei ole kahjuks nõus olnud tähtaega pikendama,» sõnas ta.
Tavalaadijate puhul korraldatakse hange nii laadijatele kui ka nende paigalduseks. Kava kohaselt kuulutatakse pakkumiskutse välja juunis, pakkumiste tähtaeg on august ja leping sõlmitakse septembris. Alderi sõnul peaks laadijad kohalike omavalitsuste juurde saama paigaldatud järgmise aasta kevadeks.
«Kiirlaadijate hanke puhul on küsimusi rohkem. Tahame saada laadijat ja paigaldust, aga ka operatsioonisüsteemi, maksmissüsteemi, kliendituge.»
Kiirlaadijate hanke puhul on pakkumiste tähtaeg samuti septembris ning lepingud peaks saama sõlmitud selle aasta lõpus. Laadijate paigaldus jääb Alderi sõnul järgmisesse aastasse, sest tõenäoliselt ei ole hanke võtjal neid kohe kusagilt võtta.