Kaupade eksport suurenes veebruaris võrreldes möödunud aasta veebruariga 15 ja import 13 protsenti, teatas Statistikaamet. Oluliselt kasvas eksport Euroopa Liidu välistesse riikidesse ning kõige rohkem eksporditi mineraalseid tooteid.
Veebruaris kaubavahetus suurenes
/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
10. aprill 2018, 08:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu veebruaris eksporditi Eestist kaupu 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 93 miljonit eurot.
Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid veebruaris Soome (16 protsenti Eesti koguekspordist), Rootsi (11 protsenti) ja Läti (8 protsenti). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid (töötlemata puit, okaspuidust uksed ja aknad), Lätti transpordivahendeid (sõiduautod) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (kange alkohol, õlu, nisu).
Eksport suurenes enim Singapuri (28 miljonit eurot), Saksamaale (23 miljonit eurot) ja Suurbritanniasse (21 miljonit eurot). Kasvas mineraalsete toodete väljavedu Singapuri ja Suurbritanniasse ning elektriseadmete väljavedu Saksamaale. Eksport vähenes enim Hollandisse (20 miljonit eurot), kuhu veeti vähem mineraalseid tooteid.
Kaupadest eksporditi veebruaris enim mineraalseid tooteid (16 protsenti kogu kaupade ekspordist), elektriseadmeid (15 protsenti) ning puitu ja puittooteid (11 protsenti). Viimati ületas mineraalsete toodete eksport elektriseadmete väljavedu 2011. aastal. Enim suurenes mineraalsete toodete (70 miljonit eurot), metalli ja metalltoodete (24 miljonit eurot) ning mehaaniliste masinate ja elektriseadmete (mõlemad 12 miljonit eurot) väljavedu. Samal ajal vähenes mitmesuguste tööstustoodete (9 miljonit eurot) eksport.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli 2018. aasta veebruaris 74 protsenti koguekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes 14 protsenti ja reeksport 18 protsenti. Enim suurenes Eesti päritolu mineraalsete toodete (põlevkivikütteõli, kütuselisandid), metalli ja metalltoodete (metallijäätmed, metallkonstruktsioonid) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (oder, raps) väljavedu. Samal ajal vähenes enim mitmesuguste tööstustoodete (puitmajad, valgustid) eksport.
Veebruaris imporditi kõige enam kaupu Soomest (13 protsenti Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11 protsenti) ja Rootsist (10 protsenti). Soomest imporditi kõige rohkem elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Saksamaalt ja Rootsist transpordivahendeid ja elektriseadmeid. Kõige rohkem suurenes import Valgevenest (30 miljonit eurot ehk ligi 6 korda), Soomest (25 miljonit eurot) ja Lätist (21 miljonit eurot). Valgevenest imporditi rohkem mineraalseid tooteid (mootorikütus, kütuselisandid), Soomest elektriseadmeid ning Lätist metalli ja metalltooteid.
Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid (14 protsenti Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (13 protsenti) ning mehaanilisi masinaid (12 protsenti). Enim suurenes mehaaniliste masinate ja mineraalsete toodete (mõlemad 32 miljonit eurot) ning transpordivahendite (21 miljonit eurot) sissevedu.
Väliskaubanduse ekspordi mahuindeks kasvas 2018. aasta veebruaris võrreldes 2017. aasta sama kuuga 2 protsenti ja impordi mahuindeks 10 protsenti.
