Rekord: andmeedastuskiirus 100 terabitti sekundis
3. mai 2011, 13:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased on välja arendanud kaks uut tüüpi kiudoptilist kaablit, mis on võimelised andmeid edastama kiirusega 100 terabitti sekundis, vahendab Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator.ee.
See on mitme suurusjärgu võrra enam, kui suudab pakkuda ükski praegu kasutuses olev lahendus.
Võrdluseks: Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja telekommunikatsioonifirmade ühisprojekt EstWin on seadnud eesmärgi katta kogu Eesti 2015. aasta lõpuks fiiberoptilistel kaablitel põhineva lairibaühendusega, mis peaks võimaldama kõigile internetiühenduse kiirusega kuni 100 megabitti sekundis.
See kiirus on aga praegu saavutatud rekordkiirusest tervelt miljon korda aeglasem.
Kaks eraldi töötanud teadlasterühma jõudsid sellise andmeedastuskiiruse saavutamiseks kahe erineva lahenduseni.
Esimene rühm teadlasi mõtles välja, kuidas mahutada ühte signaali rohkem andmeid, kui samal ajal teine rühm lõi kiudoptilise kaabli, millel on ühe standardse südamiku asemel mitu südamikku (kiudoptilise kaabli iga kiud koosneb valgust juhtivast plast- või kvartsklaassüdamikust ja seda katvast ümbrisest).
Mõlemad töörühmad avaldasid oma tulemused eelmisel kuul Los Angeleses kiudoptilisi ühendusi käsitleval konverentsil.
Jaapani ettevõtte NEC inseneri Dayou Qiani juhitud esimene töörühm suutis 370 laseri poolt edastatud andmed kokku suruda üheks impulsside vooks, mille nad seejärel kiudoptilise kaabli kaudu 165 kilomeetri kaugusele edastasid.
Sellise meetodi kasutamine võimaldas neil saavutada andmeedastuskiiruse 101,7 Tbit/s.
Hoopis teistsugust - ning võib-olla ka lihtsamat lähenemist - kasutas ettevõtte NIICT töörühm Jun Sakaguchi juhtimisel.
Nemad disainisid seitsme tuumaga kiudoptilise kaabli, mille iga tuuma andmeedastuskiirus on 15,6 Tbit/s, mis teeb kogu kaabli andmeedastuskiiruseks kokku 109 Tbit/s.
Sada terabitti sekundis on tegelikult andmeedastuskiirus, mida keegi praegu veel ei vaja. Kui teil oleks näiteks sellise kiirusega ühendus, võiksite te internetist alla laadida kõigest ühe sekundiga nii palju filme, et nende järjest äravaatamisele kulub kolm kuud.
100 Tb/s ületab isegi interneti kõige suurema liiklusega lõikude andmehulkade edastuskiiruse vajaduse. Näiteks kõige hõivatumal liinil New Yorgi ja Washingtoni vahel liigub andmeid umbkaudu paar terabitti sekundis.
Lisaks on küsimus selles, kuidas uued tehnoloogiad kuluefektiivseteks toodeteks muuta, sest mõlemad neist on piisavalt keerulised.
Lühiajalises perspektiivis on võimalik, et üks või mõlemad neist leiavad kasutust ainult lühikeste vahemaade vahel eksisteeriva mahuka andmeside osas, näiteks selliste tohutute andmekeskuste vahel, mida kasutavad Facebook, Amazon ja Google.
Uue tehnoloogia tegelikku kasu saame ilmselt näha tulevikus, kui kasutajad soovivad näha kõrglahutusega 3D pilti, vaadata interneti vahendusel kõikjalt otsepilti, vaadata rohkem filme ja võibolla kasutada senitundmatuid uusi meelelahutusviise ning interneti andmeedastuskiirus kasvaks iga aastaga poole võrra.
Väga võimalik, et ühel heal päeval ei ole ka 100 Tb/s enam piisav.