Iisrael külmutab kõik maksu- ja tollitulud, mida Palestiina omavalitsuse tarbeks kogutakse, kuna kahtlustab, et raha läheb islamistliku rühmituse Hamasi Iisraeli-vastaste rünnakute finantseerimiseks.
Iisrael külmutab Palestiina rahad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimane igakuine osamakse, mis palestiinlaste sõnutsi on väärt umbes 360 miljonit seeklit ehk 106 miljonit dollarit, pidi muidu laekuma paari päeva pärast.
Iisraeli samm järgneb Hamasi ja Fatahi otsusele lõpetada ligi neli aastat kestnud verine vihavaen ning moodustada ühtsusvalitsus.
Sel nädalal Kairos alla kirjutatava leppe eesmärk on tugevdada palestiinlaste ühtsust ja teha lõpp Hamasi kontrolli alla oleva Gaza sektori ja Fatahi-meelse Palestiina omavalitsuse käes oleva Läänekalda vahelisele poliitilisele ja territoriaalsele lõhele.
Iisrael on nimetatud lepituskatset aga teravalt kritiseerinud, väites, et see võib kaasa tuua Läänekalda langemise Hamasi kontrolli alla ja seada ohtu Iisraeli julgeoleku.
Otsus rahad kinni pidada on Iisraeli esimene konkreetne samm Palestiina ühtsusliikumise takistamiseks ning näib tähistavat jõulisema poliitika algust Palestiina omavalitsuse ja selle liidri Mahmoud Abbasi suhtes.
Iisraeli rahandusminister Yuval Steinitz ütles pühapäeval kohaliku ringhäälingu vahendusel: «Me peame teadma, kas need rahad nüüd mitte Hamasi kätte ei jõua, et osta rohkem rakette, millega meie riigi lõunaosa pommitada.
Tõestama peab seda aga Palestiina omavalitsus. Nad peavad olema võimelised tõestama, et Hamasi kätte ja terrori rahastamiseks ei lähe ühtegi seeklit.»
Kõrge Palestiina ametnik Saeb Erekat mõistis sammu hukka kui «finantspiraatluse».
Palestiina omavalitsuse pressiesindaja sõnutsi on nad võtnud ühendust Lääne valitsustega, avaldamaks Iisraelile survet raha vabaks lasta.
Pressiesindaja lisas, et Iisraeli poolt hallatud Palestiina piirimaksud ja tollid moodustavad 70 protsenti Palestiina omavalitsuse sissetulekutest.
Lähtuvalt 1994. aasta Pariisi protokollist vastutavad Iisraeli võimud Palestiina piiri- ja tollimaksude kogumise eest nii sadamates kui sisemaal.
Raha tuleks kanda otse üle Palestiina omavalitsusele, kuid ka minevikus on Iisrael reaktsioonina poliitilistele sündmustele korduvalt keeldunud seda tegemast – viimati siis, kui Hamas 2006. aastal parlamendivalimised võitis.
Tol ajal hoidusid Hamasi juhitud valitsusest üldiselt kõrvale ka teised riigid, eriti USA ja Euroopa Liidu liikmed.
Seekord on Lääs miskipärast tõrksam Iisraeli eeskuju järgima.
Nii näiteks ütles ÜRO möödunud nädalal, et «toetab jõuliselt» kõiki Gaza ja Läänekalda ühendamise katseid. EL ütles aga, et jälgib kahe fraktsiooni läbirääkimisi «suure huviga».
Iisraeli diplomaatide ehmatuseks ei ole enamik lääneriike seekord maininud nn «kvarteti tingimusi», mis nõuavad Palestiina valitsuselt Iisraeli tunnustamist, vägivallast loobumist ja kõigi varasemate lepete ja kohustuste aktsepteerimist.
Alati on olnud tavaks rõhutada, et ilma neid kolme tingimust täitmata ei tohiks Hamas rahvusvahelist tunnustust loota.
Copyright The Financial Times Limited 2011.