/nginx/o/2011/02/24/523740t1h590e.jpg)
Seif al-Islam Gaddafi Londoni häärberi ukse juurde, mis aiast külalistetuppa viib, on kenasti valmis pandud paar kingi. Sealsamas seisab seina najal tolmuimeja.
Londonis vabastati «tükike Liibüat»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ruumikat saali saab automaatselt sulguva klaasist vaheseina abil pooleks jagada. Valge kivipõrand ning sama värvi sohvad on laitmatult puhtad. Keset tuba on klaaslaud, millel pakutakse lõunasööki.
Sellest ajast, kui aktivistid läinud kolmapäeval Liibüa diktaatori Muammer Gaddafi pojale kuuluvasse majja tungisid, on meeleolu muutunud. Rõõmupidu on läbi, asemele on tulnud otsustavus jätta endast maha poliitiline jälg.
Basseini, sauna ja seemisnahkse kinosaaliga varustatud luksvillasse tunginud rühmitus koosneb peamiselt Briti kodanikest. Nad on andnud teada, et kinnisvara on üle võetud Liibüa rahva hüvanguks ning protestiks kolonel Gaddafi režiimi jõhkruste vastu.
11 miljonit naela maksvasse Hampsteadi majja saabub nüüd iga päev kõikjalt Suurbritanniast ülestõusu toetajatest liibüalasi. Paljud astuvad lihtsalt korraks läbi, kasutades võimalust einestada, öö mööda saata ja end valmis panna – et Liibüa saatkonna ette protestima minna.
«Me pole siin, et rõõmsasti aega viita,» ütles üks liibüalasest majakülaline. «See, mis meie maal sünnib, on meid sügavalt traumeerinud.»
Majas peetakse koosolekuid, kus arutatakse võimalusi raha koguda ja heategevusorganisatsioon asutada. Mõned peavad plaane Liibüasse lennata ja uurida, kuidas sugulastel ja sõpradel läheb. Või leida viis, kuidas opositsioonile õlg alla panna.
Villa 10 magamistuba on hõivatud, uustulnukad peavad endale magamiseks mõne nurgakese leidma. Asukad keelduvad avaldamast, mitmed neist majas ööbivad – viidates vajadusele tagada julgeolek.
Grupis, mis kutsub end nimega Topple the Tyrants (Kukutage türannid), on nii üliõpilasi kui liibüalasi. Leidub ka kogenud aktiviste, kes tulid kohale peamiselt selleks, et vajadusel õigusabi pakkuda.
Üks end Jackiks nimetav aktivist selgitab, kuidas nad lukustamata aknast sisse said ja maja enda valdusse haarasid. Seejärel hakati Facebooki, sõltumatu internetimeedia ja suhtlusvõrgutike abil toetajaid värbama.
«Täna tuli 200-300 inimest. Nad olid väga vaimustunud. Nad astusid läbi, et einestada, et meile head kordaminekut ja edu soovida,» ütles ta.
Rühmituse sõnutsi hoitakse valdused täpselt samas seisukorras, nagu nad algselt olid. Hoone seisund sisenemisel on dokumenteeritud ja fotodele jäädvustatud. Politsei ütles, et neile ei ole hoonesse tungimise üle kaebusi esitatud, kuid nad hoiavad olukorral silma peal.
«Alkoholi pole, narkootikume pole,» ütles Jack. «Lärmi pole, pidusid pole. Liiga hilja õhtul midagi ette ei võeta. Küsimus on lugupidamises, austuses. Seda me kohe kindlasti ei taha, et Liibüa rahvas peaks kuulma mingitest pahandustest – see on nende maja ja me peame nende võitlust austama. Me ei taha häirida ka kohalikke elanikke ja naabreid.»
Mõned protestijad ütlesid siiski, et kardavad kättemaksu. Nad kahtlustavad, et esimesed Liibüast saabunud võisid olla kolonel Gaddafi agendid. Mitmed on täheldanud majast mööda sõitvaid ja pilte tegevaid meesterahvaid.
Financial Timesile tehti teatavaks, et laupäeva hommikul kell 4 prõmmis maja uksele hästi riietatud mees.
«Ta pakkus meile sularahas 40 000 naela, kui me kohe lahkume. Ta ütles, et tal on raha siinsamas lähedal,» ütles 22-aastane biomeditsiini üliõpilane Abdulla Naas, kes 19 aastat tagasi Liibüast Suurbritanniasse kolis. Mees olevat keeldunud oma identiteeti avaldamast ning hoiatanud neid, et nad «ei ole diplomaadid» ja on tekitamas «rahvusvahelist intsidenti».
Rühmitus ütles mehele ära. «Tuhandete inimeste surma rahas mõõta ei saa,» selgitas üks neist.
Copyright The Financial Times Limited 2011.