/nginx/o/2011/02/24/524419t1he21e.jpg)
Nafta hind kerkis eile 120 dollarini barreli eest. Analüütikud hoiatavad, et hind võib tänavu tõusta rekordilisele tasemele ja see võib hakata tõsiselt majandust pärssima.
Toornafta hind kerkib rekordite suunas
:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
25. veebruar 2011, 08:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Brenti toornaftanafta aprillilepingutes kerkis barreli hind eile hommikul Londonis pea 120 dollarini, langedes seejärel 116–117 dollari tasemele. Viimase kuuga on Brenti nafta kallinenud viiendiku, sest Lähis-Idas levivad protestiaktsioonid tekitavad üha suuremaid inflatsioonikartusi.
Barclay Capitali hinnangul on Liibüa liidri Muammar Gaddafi vastased väljaastumised vähendanud sealset nafta päevatoodangut enam kui miljoni barreli võrra: 1,6 miljoni asemel toodab maailma suuruselt 12. naftatootja nüüd vaid 400 000 barrelit päevas.
Liibüas asuvad Aafrika suurimad naftavarud, mis annavad kaks protsenti maailma naftatootmisest. Hinda tõukavad ülespoole ka Gaddafi ähvardused, et mässu jätkudes on ta valmis riigi naftatootmist saboteerima.
Reutersi analüütiku Wang Tao sõnul võib Brenti hind tänavu kerkida 158 dollarini barreli eest – kõrgemaks 2008. aasta 147,5 dollari suurusest rekordtasemest. Aga ennustusi on tõsisemaidki.
«Prognoosid barreli hinna 200 dollarini jõudmisest koguvad jõudu. Tõuge selleks võib tulla igast järgmisest Lähis-Ida segaduse uudisest,» lausus Šveitsi Petromatrix GmbH tegevjuht Olivier Jakob Bloombergile.
Nädala alguses suutsid maailma suurima naftatootja Saudi Araabia ning naftatootjate organisatsiooni OPEC liikmete kinnitused, et teised tootjad suudavad Liibüast tulemata jäävad barrelid probleemideta asendada, hinnatõusu küll pidurdada, kuid mitte peatada.
Peamine küsimus ongi, kuidas mõjutavad segadused maailma naftatoodangust kümnendiku andvat Saudi Araabiat, sest analüütikute sõnul on vaid sel riigil võimsust toodangut piisavalt suurendada. Lisaks kardetakse, et piirkonnas võib puhkeda kodusõda.
Üha kerkiv naftahind ähvardab majanduse taastumist ja suurendab inflatsioonisurvet. Euroopa Keskpanga nõukogu liige Axel Weber tõdes, et Hiina seisab silmitsi ülisuure hinnasurvega.
Kui seni ei ole naftahinna tõus Eesti kütusehindasid väga oluliselt kergitanud, siis sel nädalal avaldasid siinsete kütuseettevõtete juhid arvamust, et tõenäoliselt kerkib mootorikütuste hind ka Eestis. Kütusehinna tõus toob kaasa teistegi kaupade ja teenuste kallinemise.