Kasvanud eksport ei tähenda suuremaid palku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/01/11/496823t1h535e.jpg)
Eesti arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul ei pruugi ekspordi kasvu ja rohkemate tellimustega kaasneda palgatõusu.
«Odavus on alati üks efektiivsuse komponente. Palgad tõusevad just nii palju, kui nad antud tingimustes tõusma peavad. Kui vaadata palkade tabelit, siis võib näha, et tööstusettevõtted ei hiilga just kõrgete töötasudega. Paistab, et konkurentsitingimused on üsna karmid ja palkade tõstmiseks suurt mänguruumi pole,» sõnas Vitsur.
Vitsuri hinnangul on eksport kasvanud, kuna on muutunud ettevõtete struktuur. «Võrreldes eelnevate aastatega on juurde tulnud elektroonikatööstuse ettevõtted, kes on suurema tootlikkusega ning kelle toodang maksab palju. Väiksema tootlikkusega ettevõtted, näiteks Kreenholm, on välja langenud,» ütles Vitsur.
Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri oli palgaküsimuses veidi optimistlikum. «Kui majandus areneb ja tellimusi tuleb, siis on ka inimesi rohkem vaja. Kui asjad liiguvad hästi, siis liiguvad kõik asjad hästi,» sõnas Lauri.
Tema hinnangul on eesti toodete soodsad hinnad küll välisturgudel konkurentsieeliseks, kuid sama oluline on ka kvaliteet. «Väga harva on nii, et konkurentsi eeliseks on üks tegur, tegemist on ikka erinevate tegurite kombinatsiooniga. Odavus on hetkel küll oluline, kuid näiteks Hiinas on hinnad veel soodsamad. Eesti puhul on eeliseks ka tootmise paindlikkus, kvaliteet, asjaajamine ja üldine ärikeskkond,» sõnas Lauri.
Möödunud aasta novembris tegi Eesti eksport uue rekordi, kaupu müüdi välisriikidesse 860 miljoni euro ehk 13,5 miljardi krooni eest.