/nginx/o/2010/08/05/414034t1he7b0.jpg)
Teid huvitab Euroopa Liidu struktuurifondide saatus? Alljärgnev kõlab kui klassikaline lugu rahvusvahelisest suurfirmast, mis eurotoetustes peituvast hõlptulust hõngu ninna on saanud.
EL rahastab McDonald’si tegevust Rootsis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Summa pole, tõsi küll, hiigelsuur, kuid mis õigustaks aga seda, et maailma juhtiv kiirtoidukett McDonald’s saab ligi 60 000 eurot maksumaksjate raha «oskuskoolituse» korraldamiseks rikkas Rootsi ülikoolilinnas nimega Uppsala?
21-aastane rootslanna Sara Nord, kes end samuti koolitamas käis, leiab igatahes, et raha läks asja ette.
«See on parim, mida ma iial teinud olen,» ütles ta ja selgitas, et kursusel ei olnud midagi pistmist hamburgerite hüpitamisega.
Mullune aastapikkune kursus koosnes kaks korda kuus toimunud koosviibimistest, kus keskenduti sellistele valdkondadele nagu juhtimine, suhtlemisoskused ja ajakasutus.
Paljude loengute tarvis toodi eksperte kohale väljastpoolt firmat.
McDonald’si koolitusjuht Uppsalas Mikael Sandlin ütleb, et raha saadi tänu sellele, et töötajate hulgas on ebaproportsionaalselt palju naisi, noori koolilõpetanuid, immigrante ja puuetega inimesi. Ja neid kõiki tahab toetada ELi struktuurifondide divisjon nimega Euroopa Sotsiaalfond.
«Meil ei lubatud kasutada raha selliste koolituste tarvis, mille McDonald’s nagunii oleks korraldanud,» meenutab ta. «See pidi olema midagi sellist, mida meie töötajad muidu poleks saanud. Nad olid selles küsimuses väga ranged.»
Kriitikud võivad ehk siiski küsida, miks peaks rahvusvaheline firma sellist riiklikku toetust saama. Sandlin selgitab, et raha eraldati McDonald’si suhteliselt väikesele frantsiisivõtjale Uppsalas ning lisab, et ettevõte ei oleks saanud endale sellist kursust ilma ELi abita võimaldada.
Raha taotlemine olevat olnud üks vaevarikas protseduur. Täita tuli 25-lehekülje pikkune vorm, milleks valmistumine neelas 60 töötundi.
«Me nägime võimalust teha midagi, millest meie töötajatel kasu oleks – mitte ainult meie juures töötades vaid ka edaspidi,» meenutab Sandlin ning täpsustab, et kursusi külastas üle poole firma 450 töötajast.
Sara Nord on tänaseks McDonald’sist lahkunud ning ütleb, et kursusest on kasu ka tema uues töökohas arvutimängude jaemüügiga tegelevas firmas. Tema 20-aastane vend Simon, kes samuti kursustel käis, loodab kasutada saadud teadmisi hüppelauana juhtiva ameti saamiseks McDonald’sis. «Üks on kindel, teenindussfääri mõistan ma tänu kursustele palju paremini,» ütleb ta.
Copyright The Financial Times Limited 2010.