Lõuna-Ameerika inetu pardipoeg

Kaja Koovit
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Viimaste aastatega on Lõuna-Ameerika suurim majandus Brasiilia muutunud hirmkõrgete intressimäärade ja hinnatõusudega riigist maailma üheks kiiremini kasvavaks majanduseks.


Kui Luiz Inacio Lula da Silva 2002. aastal presidendiks valiti, olid analüütikud ärevuses. Keegi ei teadnud, kuidas tema sotsialistlik ümberjagamispoliitika riigi majandusele mõjub. Nüüd, kaheksa aastat hiljem, on need hirmud kadunud.

Riigi sisemajanduse kogutoodang ehk riigis loodavate kaupade ja teenuste koguväärtus on igal aastal kasvanud keskmiselt 4,5 protsenti ning praegu naudib iga-aastaste sambakarnevalidega tuntust kogunud maa ligi kahe viimase kümnendi kiireimat arengut.

Selle aasta esimese kolme kuu kasv ületas üheksa protsendi piiri ning kogu tänavune kasvuootus on pärast mitmekordseid kergitamisi jõudnud 7,5 protsendi tasemele. Selliseid kasvunumbreid ei ole Eesti majanduses nähtud 2007. aasta algusest.

Ümberjagamise poliitika

Seniste arengute tulemusena hõlmab Brasiilia poole kogu Lõuna-Ameerika majandusest ja on suuruselt maailma kaheksas turg.

Rootsi Kaubanduskoja Brasiilia kaubandusnõunik Per Persson tõdes Rootsi E24-le, et senise presidendi rikastelt vaestele ümberjagamispoliitika tulemusena haarati majandusse ka vaesemad elanikud ning suudeti sellega kasvu suurendada.

Lula teine valitsemisaeg saab küll aasta lõpus ümber, kuid analüütikute sõnutsi peaks senine poliitika jätkuma. Töölisparteid esindava Lula endisel kabinetiülemal Dilma Rousseffil jäi pühapäeval valimiste esimeses voorus vajalikust 50-protsendilisest häältekünnisest küll napilt puudu ning kuu lõpus peab ta pea kolmandiku häältest kogunud sotsiaaldemokraadi Jose Serraga teises voorus taas rinda pistma. Siiski usuvad analüütikud, et Rousseffi aitab senise presidendi suur populaarsus ja riigi kasvav majandus.

Klassierinevuste jõuga tasandamise katsed võivad esmapilgul näida majandust ahistavana. Kuid riigis, kus miljonid inimesed varem praktiliselt midagi ei tarbinud, või kui, siis läks nende panus vaid varimajanduse turgutamiseks, tähendas vaesuse kaotamisse investeerimine panust majanduskasvu.

Kuigi sotsiaalne ebavõrdsus on Brasiilias jätkuvalt suur, on selle tasandamiseks viimaste aastate jooksul palju ära tehtud. Nii on miinimumpalk kasvanud eelmisel ja sellel aastal ning kasu lõikavad sellest usutavasti 25 miljonit töölist ja ligi 18 miljonit pensionäri.

Brasiilia tööministri Carlos Lupi sõnutsi tähendab see läbi sisetarbimise suurenemise tööstustoodangu kasvu, mis loob jälle omakorda uusi töökohti.

Brasiilia finantskeskus on riigi lõunaosas asuv suurim linn São Paolo. Just siia on koondunud lõviosa ettevõtete peakorteritest (80 protsenti) ning linnas asub riigi börs Bovespa. Eelmisel aastal sai igast siia paigutatud 1000 kroonist keskmiselt 1690 ehk börsiindeks kerkis aastaga 69 protsenti.

Väikesed tagasilöögid

Analüütikute sõnade järgi mõjutavad ka sealsete aktsiahindade käekäiku peamiselt maailmaturu trendid, kuid vähetähtsaks ei saa pidada viimaste aastate poliitilist stabiilsust. Lula valitsemisajal ei ole riigis olnud ühtegi suurt skandaali ning pangandusjuhid on suutnud majanduskasvu tingimustes hinnatõusu ohjeldada.

Brasiilia on ka üks vähestest suurriikidest, kes finantskriisist suhteliselt valutult välja tulnud. Üheks põhjuseks hinnatakse tõusvas joones liikuvat sisetarbimist, kuid oma panuse annab ka suhteliselt väike osalemine maailmaturgudel ja hästi juhitud pangandussektor.

Päris puutumatult pole kriis siiski möödunud ja ka Brasiilia pidi välisturgude vähese nõudluse tõttu leppima tootmise tagasilöökidega. Seda eriti autotööstuses, kuid nüüd näitab olukord paranemise märke: veoautosid toodeti augustis aastatagusega võrreldes pea poole rohkem.

Kiirel arengul on aga omad varjuküljed. Nii pidi Ladina-Ameerika suurim õlletehas Cia de Bebidas das Américas Businessweeki andmetel oma 125-aastase ajaloo jooksul esimest korda õllepurke importima ning Brasiilia üks suuremaid suhkrutootjaid Açúcar Guarani oli sunnitud kümnendiku saagi koristamisega 40 päeva viivitama. Koristusmasinatele ei leidunud riigis lihtsalt piisavalt rehve.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles