Michal: Elron hakkab Eesti Raudteele suuremat kasutustasu maksma
14. aprill 2015, 16:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja taristuminister Kristen Michali sõnul on tähtis säilitada raudteel olemasoleva taristu kvaliteet; kuidas see mõjutab piletihinda, pole veel selge, küll aga hakkab Elron Eesti Raudteele suuremat infrastruktuuri kasutustasu maksma.
«Täna ei ole piletihinna muutust teada, küll on aga selge, et Elroni poolne kasutustasu suurus Eesti Raudteele suureneb,» ütles Michal BNS-ile. Varasema info kohaselt maksis Elron eelmisel aastal Eesti Raudteele kasutustasu 3 miljonit eurot.
Eesti Raudtee juhid on rääkinud juba mõnda aega, et reisijateveo puhul pole infrastruktuuri tasu seni sisuliselt makstudki. Tasu oleks vaja suurendada, et tagada väheneva transiidi valguses Eesti Raudtee infrastruktuuri säilimine. Elron saab raha kasutustasudeks riigieelarvest makstavatest toetustest.
Varasemalt välja pakutud vajadusega soetada Elronile kolm uut rongi on Michal põhimõtteliselt päri, sest see võimaldaks Elronil osutada reisijale mugavamat teenust, ekspressliinidel ka toitlustust pakkuda ja lisada sõidugraafikusse näiteks tipptundidel rohkem väljumisi. «Seega vähendaks rongide lisandumine ka riski, et kõigile reisijatele alati tipptundidel istekohta ei jagu,» ütles minister.
Michali sõnul oodatakse ettevõtte esitatavad lahendused ära ning kui olukorrast on korralik pilt ees, saab teha ka rahastusotsuse.
Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip ütles täna BNSile, et otsusest kuni rongide tulekuni läheb vähemalt kaks aastat aega; nii et eeldusel, et kui sel aastal suudetakse otsusteni jõuda, siis enne 2018. aastat uusi ronge Eestisse kindlasti ei tule.
Rääkides Eesti Raudtee investeeringuvajadustest, ütles Michal, et ministeeriumi ning ettevõtte prognoosi järgi oleks 10 miljonit lisaeurot aastas see raha, mis võimaldaks Eesti Raudteel jätkata tööd senises mahus ja kvaliteedis. «Tähtis on ka pikem vaade – rahastuse planeerimine peab tagama, et investeering annaks maksimaalset lisaväärtust kaugemas tulevikus,» rääkis Michal.
Riik plaanib uuel Euroopa Liidu eelarveperioodil eraldada raudteele investeeringuteks ligikaudu 85 miljonit eurot ning Michali sõnul on oluline, et Eesti Raudtee saaks katta omafinantseeringu osa.