Swedbank: kliendid usuvad pensionisüsteemi

Triin Ärm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbank.
Swedbank. Foto: Toomas Huik / Postimees

Swedbanki uuringust selgus, et inimesed usuvad pensionisüsteemi: kaks vastanut kolmest usub, et Eesti pensionisüsteem toimib ka siis, kui nemad pensioniikka jõuavad.

Samas arvas üle poole vastanutest, et süsteem vajab siiski edasiarendamist, selgus Swedbanki värskest pensioni II samba teemalisest kliendiuuringust.

Swedbanki  investeerimise ja kindlustuste osakonna juhi Katre Uibomäe sõnul on näha, et inimesed on hakanud oma pensionivarade vastu rohkem huvi tundma, kuid üldine teadlikkuse tase on suhteliselt madal. «Veidi alla poolte klientidest jälgivad oma pensioni II samba seisu, veidi üle poole seda aga endiselt ei tee. Valdav enamus vastanutest teadsid millisesse pensioni II sambasse nad koguvad, 27% ei osanud aga selle küsimusele vastust anda,»ütles Uibomäe.

Üle poolte vastanutest arvasid, et erinevate pensioni II sammast puudutavate teemade kohta ei ole neil täna piisavalt infot. «Valmidus ja soov pensionisüsteemi toimimisest paremini aru saada ning pensionisammastest rohkem teada on paljudel olemas, kuid kuna sageli on nende detailidest arusaamine raske, siis tihti soov jääbki vaid sooviks,» rääkis Uibomäe.

Uuringust tuli välja, et pensionifondi valikul olulisel kohal on klientide jaoks mugavus: 36 protsenti vastanutest eelistab oma pensionivarasid hoida samas pangas koos oma ülejäänud rahaasjadega. Samuti peavad kliendid oluliseks teenusepakkuja suurust ja usaldusväärsust ning valik tehakse ka fondivalitseja ekspertsuse ja info kättesaadavuse järgi.  

Neli inimest viiest hindab, et vanaduses ei piisa vaid II samba säästudest. Neid, kes koguvad II samba kõrval raha ka mujale või investeerivad, on vaid kolmandik. Populaarseim pensionipõlve kindlustamise viis on vastajate hinnangul kinnisvara ostmine. «Kuna Eestis on mitme korteri või maja omanikke siiski võrdlemisi vähe, võib öelda, et valdavalt on tegemist inimeste praeguste kodudega.  Kodu on inimesel vaja ka tulevikus, seega selle soetamist ei saa päris pensioninvesteeringuna käsitleda,» nentis Uibomäe.

«Populaarsuselt teisel ja kolmandal kohal on pensioni III sammas ja hoiused: mõlemasse kogub lisaraha iga kümnes vastanu. III samba kasuks räägib tulumaksusoodustus, hoiuste kasuks nende lihtsus. Et aga eestlased ei ole veel kuigi aktiivne investeerimisrahvas, kasutavad väärtpaberitesse investeerimist väga vähesed, vaid kolm protsenti,“ lisas Uibomäe.

Uuringu korraldati selle aasta oktoobris ja selles osales 805 vastajat

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles