Eesti läheb tõenäoliselt Euroopa Komisjoni vastu kohtusse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Traallaev. Pilt on illustreeriv.
Traallaev. Pilt on illustreeriv. Foto: Henn Soodla

Mai keskel peatas Euroopa Komisjon Eestile Euroopa Kalandusfondist tehtud väljamaksed ligi 425 000 euro ulatuses. Põllumajandusministeeriumi hinnangul pole otsus põhjendatud ning nad tegid valitsusele ettepaneku vaidlustada see Euroopa Kohtus.

Lõpliku otsuse, kas kohtusse minnakse või mitte, teeb valitsus neljapäevasel istungil, kuid välisminister Urmas Paeti sõnul on seda asjaosaliste vahel pikalt arutatud ja tõenäoliselt tuleb Eestil ikkagi kohtutee jalge alla võtta.

Vaidlus Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel käib selle üle, kuidas tõlgendada Euroopa Kalandusfondi alusmäärusi. Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron selgitas, et Eesti kalalaevastik pärineb paljuski nõukogude ajast, kus kütusekulu ja keskkonnaküsimustele väga suurt tähelepanu ei pööratud. Fondi toel on alates 2007. aastast olemasolevaid kalalaevu oluliselt moderniseeritud ning seda ministeeriumi hinnangul määruse järgi.

«Hiljem on komisjon oma töödokumentides täpsustanud määruse tingimusi, kuid need täpsustused ei ühti meie hinnangul enam määruse mõttega. Vaidlus käib selle üle, mis on remont ja mis on investeering ehk millised on laevamootorite moderniseerimisel abikõlbulikud kulud,» kirjeldas Petron. Enne kui valitsus on otsuse kohtusse minna heaks kiitnud, ei taha põllumajandusministeerium küsimust rohkem kommenteerida.

2014. aasta mai lõpu seisuga on kalandusfondist määratud toetust 34 Eesti traallaeva moderniseerimiseks. Kokku oli eelmisel eelarveperioodil kalandusfondi toetustena ette nähtud ligi 112,8 miljonit eurot, millest ligi 30 miljonit tuli Eesti riigieelarvest.

Välisministeerium, kes kohtusse mineku korral Eestit seal esindaks, on leidnud, et kohtusse minek on vajalik.

«Kui on erimeelsused erinevate Euroopa institutsioonide ja riikide vahel, siis ikka aeg-ajalt otsitakse lõplikku tõde Euroopa Kohtust, kui ei suudeta enne neid asju omavahel ära klaarida. Eks see on nagu igapäevaelus – keegi hea meelega kohtus ei käi ja igapäevane see kellegi jaoks ei ole, aga mõnikord tuleb minna,» kommenteeris välisminister Urmas Paet. Tema sõnul on ametnikud leidnud, et komisjoni otsus ei olnud õiglane ja kuna komisjon ei ole nõus sellest taganema, siis muud võimalust kui kohtusse minna ei ole.

Kui Euroopa Komisjon on Eesti vastu kohtusse läinud korduvalt, siis Eesti on komisjoni peale viimase kümne aasta jooksul kaevanud vaid paar korda. Tuntuim neist on nn suhkrutrahvi kaasus, kus Euroopa Komisjon määras Eestile Euroopa Liiduga ühinemisel üleliigsete suhkruvarude eest trahviks 45,7 miljonit eurot. Eesti pidas ebaõiglaseks, et trahv määrati ka kodumajapidamiste üleliigsete varude eest. Kohtus komisjoni üle aga võitu ei saavutatud ja pärast pikki vaidlusi suudeti summat veidi vähendada, kuid pidi komisjonile suhkru eest siiski maksma 34,3 miljonit eurot.

2007. aastal vaidlustas Eesti kohtus Euroopa Komisjoni otsuse vähendada poole võrra Eestile ettenähtud lubatud heitkoguseid. 2012. aasta seisuga on kohus kaks korda selles asjas Eesti kasuks otsustanud.

Tagasi üles