Eurobaromeeter: raskustes inimeste arv on kasvanud
/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
22. juuni 2010, 16:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/09/17/75255t1h6bff.jpg)
Täna avaldatud Eurobaromeetri uuringust kriisi sotsiaalse mõju kohta selgub, et iga kuues eurooplane peab majapidamisarvete tasumiseks pingutama ning et kolme neljandiku meelest on vaesus nende riigis viimase 12 kuu jooksul suurenenud.
2010. aasta mais läbi viidud uuringust selgus, et ELi kodanike meelest suurenes vaesus kõigil tasanditel: 60 protsendi vastajate arvates suurenes vaesus nende lähikonnas, 75 protsendi meelest on rohkem vaesust nende elukohariigis ning 60 protsenti leidis, et vaesus suurenes kogu ELis. Viimasega nõustujaid oli Eestis märkimisväärselt vähem – 44 protsenti.
Kui mõnes riigis – näiteks Rumeenias ja Kreekas – arvab valdav enamik vastajaid, et rasked ajad seisavad veel ees, on teistes riikides kasvanud nende inimeste arv, kes arvavad, et elu läheb järgmise 12 kuu jooksul paremaks. Näiteks on eestlased koos leedulastega optimistide osakaalult (25 protsenti) esikolmikus, pessimistlikumate eestlaste hulk (27 protsenti) paigutus aga ELi keskmise lähedale.
Iga kuues eurooplane seisis viimase 12 kuu jooksul silmitsi olukorraga, kus majapidamises ei olnud raha arvete tasumiseks ja toidu või tarbekaupade ostmiseks. Raskusi maksete õigeaegsel tasumisel esines uuringu läbiviimise ajal viiendikul vastanutest, kulutustega toimetulemine oli pidev pingutus 15 protsendile küsitletuist.
Kümnendik eestlastest peab väga või pigem tõenäoliseks, et järgneva 12 kuu jooksul peavad nad kõrgete kulude tõttu oma kodust lahkuma, mis on ELis neljas tulemus.
73 protsenti ELi kodanikest arvab, et nende pensionihüvitised kas vähenevad kindlasti või nad peavad pensionile jääma hiljem või säästma vanaduspäevadeks rohkem raha. Eestis oli seda meelt 58 protsenti küsitletuist.
54 protsenti vastanutest on väga või üsnagi mures, et nende vanaduspäevade sissetulek ei taga neile väärikat äraelamist. Ka siin on eestlased keskmisest optimistlikumad – seda hirmu väljendas 45 protsenti vastajaist.