Sooline palgalõhe mullu suurenes
28. aprill 2014, 08:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti andmetel oli 2013. aasta oktoobris naispalgatöötajate brutotunnitasu 24,8 protsenti madalam kui meespalgatöötajatel, mullu suurenes sooline palgalõhe 2012. aastaga võrreldes 0,2 protsendipunkti.
Kõige väiksem sooline palgalõhe oli Põlva maakonnas ja kõige suurem Ida-Viru maakonnas, kirjutab statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Mare Kusma statistikablogis.
Naispalgatöötajate brutotunnitasu oli ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 4,58 eurot ning meespalgatöötajatel 6,09 eurot. Aastaga tõusis naispalgatöötajate tunnitasu 7,0 protsenti ja meespalgatöötajate tunnitasu 7,2 protsenti, mis oli ka palgalõhe minimaalse suurenemise üks põhjus.
Kõige suurem sooline palgalõhe oli Eestis 1994. aastal, mil see oli 28,9 protsenti.
Tegevusalati kõikus sooline palgalõhe päris palju — praktiliselt 0 protsendist veonduse ja laonduse tegevusalal kuni 41,8 protsendini finants- ja kindlustustegevuses. Maakonniti oli soolise palgalõhe kõikumine pisut väiksem, kõikudes 9,6 protsendist Põlva maakonnas kuni 30,1 protsendini Ida-Viru maakonnas.
2013. aastal oli maakonniti kõige väiksem sooline palgalõhe Põlva maakonnas, kus palgalõhe vähenes 2012. aastaga võrreldes 5,4 protsendipunkti. Selles maakonnas suurenes naispalgatöötajate arv 2,3 protsenti ja nende tunnitasu tõusis 4,2 protsenti. Samal ajal meespalgatöötajate arv vähenes 19,3 protsenti ja tunnitasu langes 2,0 protsenti. Sellest tingituna vähenes ka sooline palgalõhe maakonnas.
Kõige suurem palgalõhe oli Ida-Viru maakonnas, ent võrreldes 2012. aastaga vähenes maakonnas palgalõhe 0,5 protsendipunkti. Maakonna naispalgatöötajate arv pisut suurenes ja meestöötajate arv pisut vähenes. Samal ajal naistöötajate tunnitasu tõusis 8,9 protsenti ja meestöötajatel 8,1 protsenti, see tingis ka maakonna palgalõhe vähenemise.
Võrreldes 2012. aastaga suurenes palgalõhe kõige enam Viljandi maakonnas (5,8 protsendipunkti) ning vähenes kõige enam Pärnu maakonnas (6,5 protsendipunkti).
Sooline palgalõhe omaniku liigiti
2013. aastal oli omaniku liigiti kõige väiksem sooline palgalõhe kohalike omavalitsuste omandis olevates äriühingutes, organisatsioonides ja asutustes (17,2 protsenti).
Kõige suurem palgalõhe oli välismaa omandis olevates äriühingutes (34,0 protsenti). Välismaa äriühingutes naispalgatöötajate arv vähenes 3,0 protsenti ning meespalgatöötajate arv suurenes 3,1 protsenti. Samal ajal tõusis naiste tunnitasu 5,6 protsenti ja meestel 8,9 protsenti, see tingis ka palgalõhe suurenemise.
Võrreldes 2012. aastaga vähenes sooline palgalõhe ainult Eesti eraomandis olevates äriühingutes (1,5 protsendipunkti) ning suurenes riigi omandis olevates äriühingutes, organisatsioonides ja asutustes 0,4 protsenti protsendipunkti.