Varasema 3,6 protsendi asemel ootab riik tänavu vaid kahe protsendi suurust majanduskasvu, kuid jätab prognoosi põhistsenaariumis arvestamata viimase aja Ukraina sündmustega, millega majandusriskid praegu peamiselt seotud on.
Riik prognoosib tõenäoliselt liialt optimistlikku majanduskasvu
8. aprill 2014, 08:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kas teie oskaksite öelda, mis järgmisel paaril kuul Ukrainas juhtuma hakkab?» küsis ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik, kelle sõnul on sealsete sündmuste ennustamine puhas spekulatsioon.
Põhjus, miks ministeerium majanduskasvu prognoosi muutis, peitub Eesti lähinaabrites, kelle majanduskasvu väljavaated on halvenenud. See on omakorda lükanud edasi varem oodatud ekspordi ning erasektori investeerimisaktiivsuse kasvu kiirenemise.
Peale põhistsenaariumi koostab ministeerium alati ka nn riskistsenaariumi ning seal on arvestatud nii Euroopa Liidu majandussanktsioonide kui ka Venemaa võimalike vastureaktsioonidega. Riskistsenaariumi järgi võib Eestit oodata kahe protsendi asemel vaid ühe protsendi suurune majanduskasv.
«Kas see üks protsent on vähe või palju, on praegu keeruline öelda. Keegi meist ei ole välispoliitika analüütik, et ennustada, mis seal tegelikult toimuma hakkab,» ütles Säälik, kelle sõnul tuleks riskistsenaariumi võtta eelkõige suunanäitajana. Ühtlasi on ministeerium seekord jätnud koostamata tavapärase positiivse stsenaariumi, mis rõhutab veel kord, et riskide tasakaalu mõjutab selgelt negatiivne tendents.
Rahandusminister Jürgen Ligi möönab, et määramatus ministeeriumi kevadises prognoosis on suur ning Ukrainas toimuv on suure küsimärgi all, kuid sellele vaatamata jääb ministeerium kevadises prognoosis optimistlikult ootama majanduskasvu kiirenemist.
Kui selle aasta alguses toetas majanduskasvu peamiselt sisetarbimine, siis ministeeriumi prognoosi järgi aasta teises pooles majanduskasv välisnõudluse taastudes kiireneb ning seoses sellega suureneb eksportiva tööstuse ja teenindusharude panus majanduskasvu.
Järgmisel aastal ennustab ministeerium majanduse mahu suurenemist 3,5 protsendi võrra, kui koos majandusolukorra paranemisega investeerimisaktiivsus ja eratarbimise julgus taas kasvama hakkavad. Samuti ootab ministeerium alates 2015. aastast ehitusturu kasvu kiirenemist seoses erasektori suureneva investeerimisaktiivsusega.
Sarnaselt ministeeriumiga on tänavust majanduskasvu prognoosi muutnud kõik analüütikud. Sel kevadel majanduskasvuootusi kõige enam kärpinud SEB analüütiku Ruta Arumäe hinnangul alahindab rahandusministeerium kesise majanduskasvu mõju tööhõivele ja selle kaudu sisetarbimisele.
SEB ja ministeeriumi prognoosid erinevad pea kõigis komponentides, alustades välisturgude kasvu eeldustega ning lõpetades sisenõudluse kasvu prognoosidega.
«Rahandusministeerium on püüdnud oma prognoosi mahutada erinevate prognoosijate vahele, mida ei saa neile pahaks panna, kuna konsensusprognoos pidavat pikemaajaliselt olema paikapidavam kui üksikud prognoosid,» selgitas Arumäe, kuid lisas, et ta jääb siiski eesootava majanduskasvu suhtes vähem optimistlikuks.
Kuna rahandusministeeriumi prognoos arvestab kehtivate seadustega, siis ei leia sealt 172 miljoni euro ulatuses koalitsioonileppe lubadusi ega nende katteallikaid.
«Koalitsioonilepe toob seadusemuudatused, ent on eraldi võetuna tasakaalus. Lisakulud on kaetud kokkuhoiu ja lisatuludega. Lepe ei lähtu majandustsüklist ega kasvunäitajast, vaid struktuursetest tuludest, kuludest ja tasakaalust,» kinnitas Ligi.
Koalitsioonilepe lisatakse prognoosile, kui on koostatud eelarvestrateegia, mis eeldatavalt peaks valmima kuu aja pärast.