Maaelu arengukava võib jääda kuni 114 miljonit eurot väiksemaks
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
21. veebruar 2014, 10:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/06/16/631596t1h400b.jpg)
Kuna Euroopa Komisjoni otsusega võib liikmesriikide omaosalust maaelu arengukavas (MAK) vähendada 25 protsendilt 15 protsendile, võib riigipoolse kärpimise tagajärjel MAK sellel eelarveperioodil väheneda kuni 114 miljoni euro võrra, sest Euroopa Liidu summad enam ei muutu.
«Rahandusministeerium teatas kaks kuud pärast maaelu arengukava 2014-2020 kooskõlastuse tähtaega, et ei kiida eelnõud ikkagi heaks ja vähendaks riigipoolset osalust 25 protsendilt 15 protsendile. Sellega väheneks maaelu arengukava maht 114 miljoni euro võrra,» öeldi BNS-ile põllumajandusministeeriumist.
Eesti Päevaleht kirjutas täna, et hoolimata Euroopa nõukogu mullu detsembris jõustunud otsusest, et kõikide riikide omakohustust vähendatakse ja iga riik peab maksma vähemalt 15 protsenti, kirjutas põllumajandusministeerium eelarvesse 25 protsendilise kulureale ning tegemist on «summa meelega ülesbluffimisega».
Põllumajandusministeeriumi esindaja lisas Postimehele antud kommentaaris, et arengukava rahastamiskava töötati välja möödunud aasta veebruari Ülemkogu kokkulepete põhjal, mis nägid ette ELi poolseks osaluseks maksimaalselt 75 protsenti ja riigipoolseks vähemalt 25 protsenti.
Vahetult enne möödunud aasta jõule aga võeti vastu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, mis lubas riigipoolset panust teatud eranditega alandada 15 protsendile. Põllumajandusministeeriumi sõnul oli arengukava selleks hetkeks sisuliselt valmis ja kooskõlastamine lõppes 16. detsembril.
«Kogu maaelu arengukava on kaetud reaalsete meetmetega, mis aitavad põllumajandustootjatel ja toiduainetööstusel teha investeeringuid, et me suudaksime püsida rahvusvahelises konkurentsis. See tähendab investeeringuid tootmisse, töötlemisse, keskkonnahoidu ja töökohtade säilimisse maapiirkondades,» kommenteeris ministeeriumi pressiesindaja Karin Volmer lehele.
Põllumajandusministeerium on seisukohal, et maaelu arengukava riigipoolne rahastamine peab olema vähemalt 25 protsenti, et tagada põllumajanduse ja maaelu jätkusuutlik areng.
Maaelu arengu poliitikat rahastatakse programmperioodil 2014–2020 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) summas ligi 726 miljonit eurot, millele lisandub Eesti poolne rahastus, kokku peaks see kuue aasta jooksul moodustama 1,007 miljardit eurot.