R, 1.07.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti jääb tervishoiu IT-arenduste rahastamisel teistest maha

Marina Lohk
Eesti jääb tervishoiu IT-arenduste rahastamisel teistest maha
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Haigla.
Haigla. Foto: Toomas Huik.

Poliitikauuringute keskuse Praxis vastvalminud poliitikaanalüüsi «Kuidas kiirendada Eesti tervishoid infoajastusse?» järgi jääb Eesti tervishoiu IT-arenduste rahastamisel oluliselt maha kiirelt arenevatest riikidest ja ka Euroopa Komisjoni soovitud tasemest.

 


Praegu kulutavad Eesti tervishoiuasutused infotehnikale keskmiselt ühe protsendi oma tegevuskuludest, mis Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2008. aastal 112 miljonit krooni. Sellest uue riistvara soetamine moodustas 26,5 miljonit, tarkvara soetamine 14,9 miljonit ning ülejäänu moodustasid remont, hoolduskulu, andmeside ja amortisatsioon.

Euroopa Komisjon soovitab aga aastaks 2015 tõsta IT-kulude mahtu 2,5 kuni 5 protsendini käibest. Samas on ka Eestis raviasutusi, mis kulutavad IT-le 4 protsenti ja enam oma käibest.

2007. aastal Tervise Arengu Instituudile raporteeritud andmete põhjal kasutas kõikidest tervishoiuasutuste töötajatest arvutit 62 protsenti, mis on viie aasta taguse ajaga võrreldes 20 protsendi võrra enam.

Jättes kõrvale tehnilise lihtpersonali, saab ikkagi arvutikasutajate tasemeks kõige enam 80 protsenti töötajaskonnast, kes vahetult elanike tervise eest hoolitsemisega kokku puutuvad.

Aktiivseks info kasutamiseks kogu süsteemi ulatuses on seda Praxise analüüsi kohaselt vähe, eriti kui arvestada, et 2007. aastal pidi keskmiselt 1,6 inimest jagama ühte arvutit.

Hiljuti avaldatud perearstide IT-kasutuse üle-euroopalises uuringus, mis tugines 2007. aasta andmetele, oli eesti 10. kohal «parimate keskmiste» hulgas. Eesti suhteliselt hea positsioon põhineb heal infrastruktuuril ja peamiste andmete digitaalsel talletamisel – kõikidel teenuseosutajatel on olemas elementaarsed infosüsteemid.

Probleemiks seevastu on kogutud info aktiivne taaskasutamine, mille poolest Eesti on oluliselt maha jäänud liidritest Põhjamaades, Hollandis ja Suurbritannias.

Märksõnad
Tagasi üles