Aktsiisid tõstsid mullu maksukoormust
/nginx/o/2009/08/23/225190t1h46dd.jpg)
31. märts 2010, 08:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/03/02/325148t1h3ee1.jpg)
Eesti maksukoormus oli 2009. aastal 36 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning maksukoormus tõusis varasema aastaga võrreldes 4 protsendipunkti peamiselt aktsiiside tõusu tõttu.
Valitsemissektori maksude ja sotsiaalmaksete tulud vähenesid 2009. aastal varasema aastaga võrreldes 3 miljardi krooni võrra, tuues riigile sisse 77,4 miljardit krooni, teatas statistikaamet.
Kui alates 2000. aastast püsis maksukoormus vahemikus 30–32 protsenti, siis 2009. aastal tõusis see 36 protsendini. Euroopa Liidu keskmine maksukoormus on 1990. aastate algusest püsinud 40–41 protsendi piirimail.
Valitsemissektorile laekunud kaudsete maksude osatähtsus maksutuludes tõusis 42 protsendini, tuues riigile sisse 32 miljardit krooni. Kaudsetest maksudest suurima osa moodustavad käibemaks ja aktsiisid.
Kaudsete maksude osatähtsus SKP-st on viimase kümne aasta jooksul püsinud stabiilselt 12–13 protsendi piires, kuid mullu tõusis see 15 protsendini. «Samas mängib olulist rolli asjaolu, et ka seni pikaajaliselt tõusutrendi näidanud SKP langes mullu varasema aastaga võrreldes jooksevhindades 14,6 protsenti. SKP märkimisväärne langus tõstab maksude osatähtsust SKPs,» teatas amet.
Otseste maksudena (tulu- ja omandimaksud) kogus riik 16 miljardit krooni. Otseste maksude osatähtsus maksutuludes langes varasema aastaga võrreldes 3 protsendipunkti ja oli 2009. aastal 22 protsenti.
Alates 2000. aastast on otseste maksude osatähtsus SKP-st püsinud 7–8 protsendi piires, mis on Euroopa Liidu keskmisest ligi kaks korda väiksem.
Sotsiaalmakseid laekus riigile 29 miljardit krooni. Võrreldes varasema aastaga kasvas nende osatähtsus ühe protsendipunkti võrra ja oli 2009. aastal 13 protsenti SKP-st.
2009. aastat iseloomustab üldine maksulaekumise vähenemine. Näiteks hasartmängumaksu laekumine vähenes 43 protsenti. Võrreldes varasema aastaga kasvasid tulud aktsiisidest ja töötuskindlustusmaksust.