Eesti firmade konkurentsivõitlus Hiina ettevõtetega üha ägeneb

Foto: Allikas: eesti inimarengu aruanne

Eesti kipub eksportimisel Hiinale alla jääma, tõdeb tänavune inimarengu aruanne. Hiina konkurentsisurve kasvab lähiajal veelgi, kuid lootusetult tume Eesti ettevõtete tulevik siiski pole.

Eesti on Hiina kauba konkureerivat mõju juba tugevasti tunda saanud. Seda näiteks tekstiili tootmisel, mis on suuremahulise tööstusharuna Eestis sama hästi kui lõppenud, märgitakse inimarengu aruandes. Analüüs annab aga põhjust oletada, et Eesti kipub Hiinale alla jääma ka enamikus teistes tööstusharudes.

Nimelt vaadatakse aruandes olukorda kahes Eesti jaoks olu­lises ekspordiriigis – Soomes ja Rootsis. Ilmneb, et Hiinast pärit kauba osatähtsus on mõlemas riigis aastatel 2002–2008 kasvanud peaaegu kõigis kaubagruppides.

Samas on Eestist pärit kauba osakaal mitmes kaubagrupis vähenenud. Sealhulgas ka neis valdkondades, kus Eesti oli veel 2002. aastal tugevalt esindatud, nagu näiteks puit ja sellest valmistatud tooted, metallitooted, väetised, telekommunikatsiooniseadmed, rõivad ja jalanõud.

Eesti šanss on paindlikkus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turundus- ja kommunikatsiooniüksuse direktor Erki Peegel ütles, et Hiina konkurentsisurve kasv on kogu Euroopa probleem.

«Hiina on viimastel aastatel kasvanud maailma suurimaks eksportijaks,» tõdes ta. «Tõenäoliselt kui võrrelda Hiinat ükskõik mis riigiga, siis on Hiina turuosa kasvanud ning teiste riikide turuosa sellest tulenevalt vähenenud.»

Peegel lisas, et kindlasti tugevneb Hiinast tulev konkurents lähema viie kuni kümne aasta jooksul veelgi.

Inimarengu aruandes märgitakse, et Eesti ei peaks tingi­mata taanduma enamikust valdkondadest, kus on tunda Hiina tugevat survet. Küll aga peaks Eesti seda arvesse võtma ning oma ettevõtete spetsialiseerumise vastavalt ümber kujundama.

«Suuremahulises tootmises ei saa Eesti kindlasti jääda Hiinaga konkureerima,» lausus Peegel. «Eesti šanss on ikkagi erinevad nišid, kiire ja paindlik reageerimine muutustele, mis omane väikestele ettevõtetele. Samuti logistiline asukoht ning kui Skandinaavia turgudest rääkida, siis sarnane kultuur ja kogemused-kontaktid.»

Eestil on tema hinnangul võimalik peaaegu igas tööstusharus mingi konkurentsieelis leida. Ka näiteks rõivatööstuses, kus Hiina konkurentsisurve on väga tugev.

«Baltika hangib osa asju Aasiast, aga brändiarendus, moe arendus ja logistika juhtimine käib Eestis,» tõi Peegel näite.

«See ongi šanss, et Hiina ja teised Aasia riigid suudavad küll odavamalt toota, aga poodides palju Aasia kaubamärke näe. Kuid just see annab palju lisandväärust.»

Välisturgudel edukalt hakkama saavaid Eesti ettevõtteid on Peegli sõnul tegelikult päris palju: IT-valdkonnas näiteks Webmedia, mööblitööstuses Standard ning Bellus Furniture, masina- ja metallitööstuses BLRT ja E-Profiil.

Bellus Furniture toodab pehmet mööblit, andes Virumaal tööd 350 inimesele. Majanduskriisist hoolimata liigub eksport, mis moodustab Belluse käibest ligi 99 protsenti, üha tõusvas joones.

«Oleme püüdnud teha nii, et ei konkureeriks eriti Hiinaga,» rääkis ettevõtte soomlasest omanik Rolf Relander. «Teha asi lihtsaks kliendile, olla paindlik, saavutada lühikesed tarneajad – need on näitajad, mida Hiina ei suuda teha.»

Riik toetab teatud piirini

Belluse tegevjuht Urmas Aun lisas, et üks firma eeliseid on ka personaalne lähenemine – ettevõte pakub klientidele võimalust valida enam kui saja mudeli, mitmesaja pealiskanga ning -naha vahel. Hiinast saavad inimesed ikka vaid masstoodangut, sest ühte toodet nii kaugelt Euroopasse transportida ei tasu. Rolander ei pea ka teiste Eesti ettevõtete konkurentsivõimet Hiinaga võrreldes sugugi kehvaks. «Ma ei pea õigeks järeldust, et Eesti kaotab konkurentsieelist,» kinnitas ta. 

Üheks põhjuseks on Rolanderi sõnul see, et Hiina müüb oma tooteid dollarites, mille kurss on euro suhtes tugev. «Diivan Hiinast on praegu ligi 10–15 protsenti kallim üksnes valuuta pärast,» tõi ta näite.

Teiseks on transport Hiinast Euroopasse kallinenud Rolanderi sõnul kaks-kolm korda. «Hiinast tuuakse väga palju kaupa, kuid väga vähe viiakse tagasi,» nimetas ta ühe kallinemise võimaliku põhjuse. Kolmandaks on Eestis praegu palju vaba tööjõudu ning see ei lähe enam kallimaks.

Rolander usub, et Eesti ettevõtted saavad kindlasti leida endale konkurentsieeliseid Hiina ees. «Kui näiteks Eestist müüa mida iganes Soome või Rootsi, siis kindlasti suudavad Eesti firmad olla paindlikumad ja kliendiga rohkem sarnased mõtteviisis,» selgitas ta. «Eeliseid on veelgi. Aga iga ettevõte peab ise tegema endale selgeks, mis on tema eelis.»

Riik saab Rolanderi hinnangul eksportivate ettevõtete heaks midagi ära teha vaid teatud piirini. «EASi eksporditoetused on väga head,» märkis ta. «Aga et riik paneks suuri summasid, see minu arvates ei tee tavaliselt head. Peab olema nii, et ettevõtted tahavad ise teha ja siis riik toetab.»

Arvamus

Enn Veskimägi
Standardi juhatuse liige:

Standard tegutseb projektmööbli sektoris, kus iga toode on ainulaadne. Selles sektoris me kindlasti Hiina ettevõtetega ei konkureeri. Tulevikus ei pruugi see aga nii jääda.

Lähema kümne aasta jooksul ei pea ma Eesti ettevõtete konkurentsiolukorda välisturgudel lootusetuks, kuid pikemas perspektiivis ei oska öelda.
Meie majandusdiplomaadid saaksid kindlasti praegusest hoopis enam Eesti majanduse heaks teha – näiteks rohkem tutvustada Eesti ettevõtteid ja leida neile kontakte välisriikides.

Anu Hallik-Jürgenstein
BLRT Grupi kommunikatsioonidirektor:

Hiina ettevõtetega BLRT eriti praegu ei konkureeri. Meie turunišš on erinev – väiksemad tehnoloogiliselt keerukamad alused, mida Hiinas eriti ei toodeta. BLRT strateegia on minna üle üha keerukamatele toodetele ja teenustele.
Riik saab eksportivate firmade toetuseks eelkõige tutvustada Eestit üldiselt ning viia ettevõtteid kokku. Samuti on oluline turundusabi, näiteks messitoetuste näol.