Eesti langes konkurentsivõime edetabelis 12 kohta

Riigid võistlevad konkurentsivõimes. Foto: Priit Simson

Eesti langes maailma riikide konkurentsivõime edetabelis varasemalt 23. kohalt 35. kohale ja Euroopa riikide konkurentisvõimes 10. kohalt 17. kohale.

See oli suurim langus, mis Eestit tabanud. Kriisiaasta langetas Eesti positsiooni maailmas kõigi nelja konkurentsifaktori osas. Suurim oli langus majanduse seisundis (25 koha võrra 48-ndaks) ja äritegevuse efektiivsuses (14 kohta 41-seks).

Kõige väiksem oli langus infratruktuuri osas, kus langus oli kaks kohta ja Eesti jäi 28-ndaks. Endiselt on Eesti suhteliseks tugevuseks valitsuse tõhusus, mille poolest oleme mulluses konkurentsivõime edetabelis 22 kohal, ehkki ka siin langesime 12 koha võrra.

Kõige konkurentsivõimelisemate riikide esikümnes on USA, Hongkong, Singapur, Šveits, Taani, Rootsi, Austraalia, Kanada ja Holland.

Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul on Eesti konkurentsivõime kergesti haavatav, kuna meie edu sõltub suures osas olukorrast välsiturgudel. Josingu sõnul on see hinnang õiglane ja praeguses olukorras vajalik, et me teaksime, kus asume ning mis on meie tugevused ja nõrkused.

Üldse on kolm olulist võimet, mis riiki iseloomustavad, need on konkurentsivõime kõrval veel kaitsevõime ja demograafilise taastootmise võime.

Konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuuma sõnu kaotas Eesti buumi ajal oma odava riigi eelised ja see annab nüüd tunda. Samas kinnitas ta, et tänaseks on täiesti selge et Eesti väljub kriisist tugevamana, kui sellesse sisenes.

Riigi rahvusvahelise konkurentsivõime hindamisel võetakse aluseks võime müüa oma kaupu ja teenuseid välisturgudel, samuti võime saada rahavusvahelisi otseinvesteeringuid. Mõlemad need võimekused loovad eeldused rahva elujärje parandamiseks.