Veskimägi: elektrituru avamise venimine kahjustab Eesti mainet
/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
15. jaanuar 2010, 13:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/01/15/296863t1h146c.jpg)
Eleringi juhi Taavi Veskimägi hinnangul võib tekkinud segadus elektrituru avamisega mõjuda halvasti Eesti ja Soome vahelise Estlink II merekaabli rajamisele, lükates 1,6 miljardi kroonise investeeringu ja lisaühenduse Soomega edasi vähemalt 2017 aastani.
Nimetatud ühenduse puudumine annab tema sõnul ka näiteks tuuleparkidele väiksema võimaluse tegutsemiseks, sest puudub võimalus tuulikute toodangu tasakaalustamiseks Põhjamaadega, Baltikumis aga selleks vajalikud tootmisseadmed puuduvad. Rääkimata tuuleenergia ja ka teiste energialiikide ekspordivõimaluste puudumisest.
«Eesti on lubanud avada elektrituru 35 protsenti 1. aprillist 2010 ja täielikult 2013 aastast. Selle on peaminister allkirjaga kinnitanud Läänemere äärsete riikide ja Euroopa Komisjoni poolt heakskiidetud Balti energiaturu ühendamise plaani raames. See ei ole meie hetkeline emotsioon, vaid võetud kohustus, mis tuleb täita,» nentis Veskimägi.
Ta lisas:«Elektrituru avamine ja Nord Pool Spot turumehhanismil põhineva elektribörsi käivitamine on Eesti edasise elektrienergeetika rahvusvahelise tõsiseltvõetavuse nurgakivi. Kui me kaotame usalduse
partnerite silmis, kaotame paljuski kõik selle, mida me oleme seni elektrimajanduses ehitanud - võimaluse luua toimiv baltoscandia elektriturg, kus oleks palju tootjad ja head ühendused.»
Veskimägi sõnul ei ole elektrituru avanemine pelgalt küsimus elektri hinnast selle aasta 3.aprillil, vaid sellest sõltub Eesti tulevane varustuskindlus elektrienergiaga.
«Avatud elektriturule ei ole aktsepteeritavat alternatiivi. Kallis elekter Venemaalt, kuna mujalt me defitsiidi tekkimisel seda osta ei saa, ei ole see kindlasti. Aasta algusest Leedus käivitatud Leedu elektribörsi hindu vaadates on selge, et Venemaalt ei ole võimalik odavat elektrienergiat saada,» selgitas Veskimägi.
Administratiivselt reguleeritud hind Eestis saaks tema sõnul tulevikus olema kindlasti kõrgem kui integreeritud baltoscandia avatud elektrituru poolt tehtav hind. «Rohkem tootjaid erinevatest allikatest loovad tarbija jaoks parema turutasakaalu kui ühe tootja ühele energiaallikale põhinev tootmine. Seda enam, et tänase elektri tootmise võimsuse säilitamiseks on vaja kümnetes miljardites investeeringuid,» rääkis Veskimägi.
Kui nõudlus on suur ja pakkumine väike, võivad tekkida
hinnahüpped ka avatud turul. Selle nädala Põhjamaade energiabörsi hinnahüpe oli seotud nii külmaperioodi püsimisega kui ka Rootsi tuumajaamade reaktori seisatamisega remonttöödeks. Seetõttu käivitati jaamu, kus tootmine on kallis ja hind seetõttu kerkis.