Islandi valitsus Briti kaastunde tõttu piinlikus olukorras

Islandi peaminister Johanna Sigurdardottir ja rahandusminister Steingrimur Sigfusson. Foto: AFP / Scanpix

Islandi rahandusminister Steingrimur Sigfusson lootis, et võib tänavu keskenduda riigi kildudeks purunenud majanduse ülesehitamisele. Tänu presidendi IceSave'i vetole tuleb tal aga oma jõudu ja energiat jätkuvalt pangatüli peale kulutada.

President Olafur Ragnar Grimsson blokeeris möödunud nädalal 3,9 miljardi euro suuruse kaotsiläinud pangasäästude tagasimakse Suurbritanniale ja Hollandile.

«Uskuge mind, see oli küll viimane asi mida ma ootasin: et peaksin teiega täna taas IceSave'ist rääkima,» ütles ta eile pärastlõunal Financial Timesile antud intervjuus.
54-aastane Sigfusson veetis suure osa möödunud aastast IceSave'i internetipangas 2008. aastal kaotsiläinud brittide ja hollandlaste säästude tagasimaksete pärast peetud läbirääkimiste tähe all.
Nüüd seisavad tal ees uued, nädalatepikkused arutelud ja vaidlused.

Islandi parlament leppis kokku, et referendum tagasimakse osas korraldatakse enne 6. märtsi.
Sigfussoni sõnul ei ole nad veel otsustanud, kui agressiivse kampaania valitsus enne rahvahääletust korraldab, kuid lubas igal juhul oma ettepanekule kindlaks jääda.

Ta lisas, et referendum toimub tõenäoliselt kas 27. veebruaril või 6. märtsil.

Valitsus on samas sattunud täbarasse olukorda, kuna president Grimssoni otsus on Suurbritannias Islandi vastu palju kaastunnet äratanud.

Kuigi London ametlikult viivituse üle vihameelt väljendas, on meedia suurelt jaolt presidendi söakust imetlenud ning asunud toetama oponente, kelle sõnul on tehingu tingimused ebaõiglased.

See aga ähvardab tugevdada Islandi opositsiooniliikumist ning kallutab olukorda tugevasti selles suunas, et valitsus referendumil lüüa saab.

Sigfusson tervitas küll Islandile osaks saanud toetusavaldusi, kuid jäi kindlalt selle juurde, et mullu oktoobris brittide ja hollandlastega kokku lepitud tehing oli parim võimalik lahendus.

«Meedia on tõmmanud tähelepanu sellele, kui suur see summa Islandi jaoks on,» ütles ta. «Ilmselt ei saanud meie partnerid sellest varem täiel määral aru.»

Oponentide väitel õõnestaks tagasimakse, mis teeks ümmarguselt 40 000 naelsterlingit iga Islandi majapidamise kohta, riigi majanduse taastumist. Samuti karistataks seeläbi süütuid maksumaksjaid selle eest, et pankurid ja regulaatorid oma asjaajamistega läbi kukkusid.

Nende hinnangul võib Islandi õiguslikke kohustusi Euroopa panganduseeskirjade valguses mitmeti tõlgendada ning nad on seda meelt, et Briti ja Hollandi valitsused on nende tillukese riigi lihtsalt ära hirmutanud.

Sigfussoni arvates läbirääkimisi enne referendumit ei jätkata. Samas oleksid tema sõnul teretulnud mistahes kompromissettepanekud Briti ja Hollandi valitsuste poolt, mis rahvahääletuse vajaduse välistaksid.

«Me oleme suhtlemiseks igati avatud. Loomulikult oleks meeldiv, kui olukord laheneks kuidagi paremini,» ütles ta.

Rahandusminister keeldus arutelust negatiivse hääletustulemuse võimalike tagajärgede üle, kuid poliitiliste vaatlejate sõnutsi vallandaks see valitsusele surve tagasi astuda - mis omakorda lööks poliitilised kired Islandil veelgi enam lõkkele.
Sigfussoni sõnul on tema kõige pakilisem ülesanne veenda Norrat, Taanit, Rootsi ja Soomet, et nood IMFi taastumisprogrammi edasi toetaksid.

Põhjamaade laenud on võtmetähtsusega, et Island oma rahvusvahelised kohustused täidetud saaks. Möödunud aastal viibisid abisummad IceSave'i vaidluse tõttu kuude kaupa.

Sigfusson käis möödunud nädalal Oslos ja Kopenhaagenis lobitööd tegemas ja ütles, et läbirääkimised olid ülimalt positiivsed. Island peaks tema sõnul 2010. aastal ka ilma täiendavate laenudeta vastu, kuid majanduse taastumine kannataks siiski tugevasti.

«Me usume, et IMFi programm peaks kindlasti jätkuma, kuna valitsus ja parlament on teinud kõik, mis meie võimuses, et Icesave'i küsimust lahendada,» ütles ta. «Meil on juba niigi piisavalt väljakutseid. See veel puuduks, et IMFi programm ka venima hakkaks.»

Copyright The Financial Times Limited 2010.