/nginx/o/2009/12/18/284747t1h896a.jpg)
Kreeka, kes võttis eile vastu riigi eelarveplaane hindama tulnud Brüsseli ametnikud, lükkas tagasi kuulujutud, nagu vajaksid nad puudujäägiga toimetulekuks välisabi.
Kreeka väidab, et ei vaja abi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me ei vaja kellegi abi, kuna minu meelest on ilmselge, et me teeme puudujäägi kärpimiseks kõik, mis vaja ning võtame riigivõla kontrolli alla,» ütles rahandusminister George Papaconstantinou uudisteagentuurile Bloomberg.
Veidi varem oli Euroopa Keskpanga juhatuse liige Jürgen Stark öelnud, et teised eurotsooni riigid Kreekat aidata ei kavatse. «Turud petavad iseennast, kui nad eeldavad, et teised liikmesriigid mingil hetkel Kreeka päästmiseks oma kukruid kergendama hakkavad,» ütles ta Itaalia ajalehele Il Sole 24 Ore.
Stark on üks eurotsooni kõvemakäelisi konservatiivseid finantstegelasi. Samuti on selge, et mistahes abipaketi üle otsustaksid ikka poliitikud, mitte Euroopa Keskpank - kuigi viimane võiks mängida nõuandvat rolli Ateenale esitatavate tingimuste osas.
Starki kommentaarid juhatasid aga taaskord tähelepanu sellele «konstruktiivselt kahepalgelisele» poliitikale, mida Euroopa liidrid Kreeka osas ajavad. Selleks, et Kreekat jätkuvalt survestada eelarve-reforme läbi viima, jätavad nad selgesõnaliselt välja ütlemata, mis saab siis, kui juhtub kõige hullem.
Seda on loomulikult tähele pannud ka Kreeka poliitikategijad, kes riigi majandusplaani kavandi kallal enne ELi meeskonna saabumist palavikuliselt tööd tegid ning muutusteprotsessi kiirendada üritasid.
Nende sõnul on Kreeka otsustanud kärpida eelarvedefitsiidi 12,7 protsendilt 3 protsendile SKTst juba 2012. aasta lõpuks - ehk siis aasta varem, kui varasemalt välja käidi.
Ühe kõrge rahandusministeeriumi ametniku sõnul kirjutavad Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga esindajad kavandis väljatoodud meetmetele lihtsalt numbrid juurde.
Kava näeb ette tõsta oluliselt maksulaekumisi ning kärpida valitsussektori kulutusi.
«Tähelepanelikult uuritakse läbi institutsionaalsete reformide kava, sealhulgas plaan muuta statistikateenistus sõltumatuks,» ütles ametnik.
Euroopa Komisjoni ametiisikutele ei mahu pähe, et Kreeka söandas saata Brüsselisse eksitavaid statistilisi andmeid.
Mullune eelarvepuudujääk osutus ligi poole suuremaks, kui seisis eelmise valitsuse poolt 2009. aasta juulis esitatud raportis.
Copyright The Financial Times Limited 2010.