Tänu hinnalangusele saab teetöid rohkem teha

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti tee-ehitus sõltub nüüd suuresti eurotoetustest.
Eesti tee-ehitus sõltub nüüd suuresti eurotoetustest. Foto: Margus Ansu

Kuna teetööde hinnad on langenud pea 40 protsenti ja ka kütuseaktsiis laekub hästi, saab tänavu ehitada ja hooldada teid planeeritust rohkem.


Selleks aastaks on planeeritud investeerida teehoidu kolm miljardit krooni, millest 2,2 miljardi ulatuses on töid juba tehtud. Eelarvekärpega vähenesid maanteeameti tegevuskulud küll viiendiku võrra, kuid tänu ELi rahastamise suurenemisele ei puuduta kärbe teedele suunatava raha hulka.

Maanteeameti peadirektori Tamur Tsäkko sõnul oli asjatu ka kütuseaktsiisi alalaekumise hirm, sest seda laekus kümne kuuga isegi seitse portsenti plaanitust enam. Nimelt läheb 75 protsenti kütuseaktsiisist otse teede korrashoidu.

Maanteeameti peadirektori asetäitja ehituse alal Märt Puusti sõnul pole tänavu suuri tagasilööke olnud ja tööd kulgevad kavakohaselt. Ehitushindade languse tõttu on saanud kilomeetreid rohkem teha ja töösse on võetud uusi objekte. Nii näiteks said tolmuvaba katte mitmed kauged Peipsi-äärsed vallad, mis on regionaalarengu seisukohalt väga oluline.

Kattega teid on tänavu ehitatud 217 km ulatuses ja vaja on ehitada veel umbes 10 km jagu. Pinnatud on pea samapalju kui mullu terve aasta jooksul. Rahule võib jääda ka tolmuvaba katete paigaldamisega, mis on kulgenud ennaktempos.

Tõusvas joones on läinud ka kruusateede remont, mis moodustavad 40 protsenti kogu riigile kuuluvast teedevõrgust. Seni tehtud 446 km on siiski veidi vähem kui oli kavas. Kergliiklusteid on rajatud tänavu 41 km, sildu ja viadukte pea poolteist korda rohkem kui eelmisel aastal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles