Euro tulek eeldab uusi kärpeid
22. september 2009, 08:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mahtumaks tänavu kolme protsendi eelarvedefitsiidi kriteeriumi raamesse, mis on eeldus euro kasutuselevõtuks Eestis 2011. aastal, tuleb 2009. aasta riigieelarves kulusid maha tõmmata veel vähemalt 380 miljonit krooni.
See on aga positiivseim stsenaarium. Halvemal juhul on täiendav kokkuhoiuvajadus isegi kuni 2,5 miljardit krooni. Tegu on rahandusministeeriumi hinnanguga Eesti valitsussektori tänavusele eelarvepuudujäägile, mida ministeerium tutvustas eile riigikogu eelarvekontrolli komisjonile.
Et valitsus otsustas äsja 2009. aasta eelarvest lisaks kokku hoida veel 240 miljonit krooni kulusid, oleks kindel lisakokkuhoiu kohtade otsimise vajadus veel ca 140 miljonit krooni. Niisugune areng aga eeldaks näiteks tänavuse riigivara müügi plaani sajaprotsendilist täitmist. Seni on plaanist täidetud vaid ligi 21 protsenti.
Rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak ütles eile eelarvekontrolli komisjonis, et Eesti pole kunagi olnud eurole lähemal kui praegu. «Mul on hea tunne ja ametnikuna annan maksimumi, et Maastrichti kriteeriumide sisse jääda,» ütles Varrak.
Kas Eesti jääb joone peale või alla, selgub kindlalt alles 2010. aasta kevadel. Juhul kui Eesti peaks oma defitsiidiga ületama kolme protsendi piiri ainult napilt ja ajutiselt, on veel võimalik, et Euroopa Komisjon arvestab neid asjaolusid ega algata Eesti vastu ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlust, avaldas lootust rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Säälik.
Vastasel korral lükkuks euro kasutuselevõtmise tärmin vähemalt 2012. aastasse.