EVEA: käibemaksumäära muutus kehtigu ka riigi jaoks
/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
24. august 2009, 15:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/08/24/225367t1h6dbb.jpg)
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) leiab, et rakendusseaduse eelnõu kohta, millega püütakse pehmendada ülikiire käibemaksumuudatuse negatiivset mõju ettevõtetele, ei korva tekitatud kahju.
EVEA hinnangul vähendas nimetatud seadus ettevõtjate ja maksumaksjate usaldust Eesti stabiilse maksusüsteemi vastu. «Eelnõu ega selle seletuskiri ei anna põhjust arvata, et seadusandja on tunnistanud oma eksimist hea seadusloome ja ka põhiseaduse vastu, kui juuni lõpus otsustati tõsta käibemaks vaid nelja päeva etteteatamisega,» seisab pressiteates.
«Ka nimetatud rakendusseaduse eelnõu ise on näide hea tava edaspidisest eiramisest, sisaldades tagasiulatuvaid tähtaegu ja olematuid kalendripäevi. Eelnõus ei tehta isegi katset kas või osaliselt kompenseerida ettevõtjatele tekitatud materiaalset kahju.»
EVEA volikogu leiab, et käibemaksu tõusu võrra tuleks tõsta ka kõikide juba lepingutega kaetud riigi korraldatavate konkursside ning hangete eelarveid. Samuti on vaja kompenseerida mittekäibemaksukohuslastele nende eurotoetuste vähenemine, et ära hoida lisasurvet ettevõtjatest tarnijate hindadele. See aga tähendab ka riigi enda asutuste kulude kasvu, mis oli maksutõstmisel jäetud analüüsimata.
«Riigitellimust täitev ettevõte, kes on kuluarvestuse teinud varasemat maksumäära aluseks võttes, jääb ilmselgelt kaotaja positsiooni, sest talle ei korvata tekkinud kahju, mille tõi tormakalt ja analüüsimata vastuvõetud käibemaksumäära tõus,» sõnas EVEA president Marina Kaas.
EVEA rõhutab, et ei poolda käibemaksumäära tagasimuutmist, kuid soovib juhtida seadusandjate ja üldsuse tähelepanu sellele, kui oluline on
hinnata poliitiliste otsuste mõju ettevõtjatele ja kui tähtis on välistada taolist seadusloomepraktikat tulevikus. «Riik peab suhtlema ettevõtlusorganisatsioonidega enne, kui tehakse olulisi otsuseid, mitte aga vaid siis, kui võideldakse halbade otsuste tagajärgedega,» seisab pöördumises.