Taavi Aas: otsustajate inertsus pärsib eurorahade kasutamist

Taavi Aas. Foto: Peeter Langovits.

Tallinna abilinnapea Taavi Aas a sõnul ähvardab Eestit oht jääda ilma osast meile määratud euromiljarditest.

«Samas oleneb nii kogu Eesti kui ka Tallinna jätkusuutlik areng lähiaastatel paljuski just Euroopa Liidu struktuurifondidest raha saamisest ja selle rakendamise kiirusest,» rõhutas Aas, vahendas Raepress.

Tallinna projektide eduka ja efektiivse rakendamise tõsiseks takistuseks on Aasa sõnul olnud riigivalitsuse viivitamine vajalike õigusaktide vastuvõtmisega. See on tinginud olukorra, et rahastamisperioodi põhiliste välistoetusega projektide elluviimine kuhjub paratamatult perioodi viimastesse aastatesse, nentis Aas. «See tekitab raskusi projektide planeerimisel ja tähtaegadest kinnipidamisel. Lühikese aja jooksul nii suurtes kogustes teenuste ja kaupade hankimine surub hinna üles ja loomulikult kannatab ka hangitava teenuse või kauaba kvaliteet.»

«Teiseks raskuspunktiks on projektide rahastamise otsustamistega venitamine. Kõige markantsem näide selle kohta on Tallinna linna suurprojektide rahastamise seisukohalt olulise transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava vastuvõtmise pea lõputu edasilükkamine, kava kinnitati lõpuks alles 2008. aasta märtsis,» märkis Aas. «Olulised suurprojektid ootasid ligi aasta ametnike laual investeeringute kava kinnitamist, seetõttu on mõne projektiga alustamine hoopiski küsimärgi all.»

Kolmandaks pudelikaelaks on transpordi infrastrukuuri arendamise investeeringute kava korduv muutmine. Viimase muudatusega võeti põhinimekirjast välja ning tõsteti lisanimekirja kaks Tallinna suurt objekti - Põhjaväila ja Russalka eritasandilise ristmiku ehitus (välisabi 502 miljonit krooni) ning Nõmme raudteeülesõidu rekonstrueerimine (välisabi 108 miljonit krooni). «Kuidas saab linn olla selliste meelemuutuste olukorras kindel, et need objektid üldse välistoetust saavad?» küsis Aas.

Neljandaks pudelikaelaks on Aasa sõnul arusaamatusi põhjustanud hindamiskomisjonide märkused ja ettekirjutused, mille alusel on vähendatud kas projektide abikõlblikke maksumusi või projektid hoopiski tagasi lükatud.

Valitsuse venitamise tõttu tuli linnal loobuda 20,5 miljoni krooni ulatuses välistoetuse taotlemisest Rocca al Mare rannapromenaadi ja Pelguranna ning Paljassaare kergliiklusteede väljaehitamise projekti rahastamiseks. «Sellele vaatamata viime projekti ellu planeeritud tähtajaks ja seda täielikult tallinlaste eneste raha eest juba selle aasta sügiseks,» ütles Aas.

Tulenevalt hindamiskomisjoni märkustest on mitmel juhul vähendatud projektide nn abikõlblikke maksumusi, suurendades seega linnapoolset finantseeringut. «Eriti drastiline näide on Ülemiste ristmiku rekonstrueerimise projekt, mille maksumus on 1,63 miljardit krooni, sellest abikõlblik osa on vaid 1 miljardit krooni. Seega peab linn täiendavalt juurde panema enam kui pool miljardit krooni. Kui linn seda raha ei leia, jääb välja ehitamata projektis ette nähtud tunnel Järvevana tee ja Laagna kanali vahel.»

Põhjaväila ja Russalka eritasandiristmiku projektiga pöördus linn vee erikasutusloa saamiseks Keskkonnaministeeriumi poole, sealt tuli vastus, et riigil puudub merepõhja hõlvamise õiguslik regulatsioon ning seetõttu ei ole võimalik vee erikasutusluba menetleda ja projektile luba anda.

«Seega nõudis riiklik rakendusasutus projekti elluviimiseks luba, mille reegleid ei ole valitsuse enese poolt loodud. Kui linn tegi ettepaneku projekti rakendamise algust edasi lükata aastani 2012, et anda valitsusele piisavalt aega puuduva regulatsiooni väljatöötamiseks, siis meie taotlust ei rahuldatud ja projekti kava lülitati põhinimekirjast välja.»

«Kõige keerulisem on seis suurima, Tallinna trammi projektiga, mille esimese etapi ligikaudne maksumus on 3 miljardit krooni,» ütles Aas. «Sellist objekti ei ole võimalik ehitada ainult linna omavahenditest ning ilmselgelt vajab linn täiendavat abi nii EL välisvahenditest kui ka riigilt. Kuigi tegemist on Tallinna ühistranspordi ja liikluskorralduse euroopa tasemele viimiseks vajaliku projektiga, ei pidanud Vabariigi Valitsus seda projekti isegi investeeringute kava lisanimekirja vääriliseks.»

Lisaks mitmetele probleemidele eelnimetatud projektidega on valdkondi, kus valitsus ei ole andud Tallinnale üldse võimalust euroraha taotleda. Näiteks ei ole Tallinna haiglad saanud mitte mingisugust välisabi.

«Paraku peame tunnistama, et ka Tallinn on teinud ränki poliitilisi vigu. Tallinna Vee erastamine 2001. aastal IRLi ja Reformierakonna juhitud linnavalitsuse poolt on seadnud linna olukorda, kus linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamiseks ei saa taotleda Euroopa Liidult sentigi,» ütles Aas.

Aasa sõnul tuleb Euroopa Liidu struktuurivahendite oskuslikuks ja paremaks kasutamiseks teha kogu Eesti tasandil koostööd, sest Tallinna suurtel investeeringuprojektidel on ulatuslik mõju mitte üksnes tervele Eestile, vaid ka Läänemere regioonile ja Euroopa Liidu elukeskkonnale, samuti meie globaalse konkurentsivõime tõstmisele.

«Ainult üheskoos tegutsedes suudame ellu viia Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikat, mis tagaks nii Eesti kui ka kogu Euroopa globaalse konkurentsivõime ning oleks oluliseks hoovaks meie riigi majanduskriisist väljumiseks.»