IMF surub Lätile astmelist tulumaksu

Lätis on kulusid juba igati kokku tõmmatud. Pildil protestivad kriisist räsitud naised 24. juulil Riias palgakärbete vastu. Foto: AFP / Scanpix

Eestiski paljuvaieldud astmeline tulumaks läheb Lätis käiku juhul, kui lõunanaabrid ei suuda järgmisel aastal kohustuslikus ulatuses ehk 11,1 miljardi Eesti krooni võrra kulusid piirata.

Eestis on mõte heita kõrvale senine proportsionaalne tulumaks ja maksustada enam teenivaid inimesi karmimalt jäänud põhiliselt väitlusobjektiks poliitika vasak-paremteljel, kuid Lätile surutakse astmelist maksu peale juba väljastpoolt.

Astmeline tulumaks on Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) eelistatud kriisiabinõu juhuks, kui Lätil ei õnnestu teiste meetmetega järgmisel aastal eelarvepositsiooni veel 500 miljoni lati (11,1 miljardi Eesti krooni) võrra parandada.

«See [astmeline tulumaks] võib aidata kasvatada tulusid, samas kui enam koormust langeb kõrgema sissetulekuga inimestele,» tsiteeris agentuur Bloomberg eile üht IMFi Läti delegatsiooni juhtivametnikku Anne-Marie Guldet.

Tulised vaidlused

Juuli keskel Läti ja Euroopa Liidu vahel sõlmitud uus lisamemorandum ei näinud n-ö viimase abinõuna 500 miljoni lati kokkuhoiu nimel 2010. aastaks ette astmelist tulumaksu, vaid ähvardas hoopis tõsta Lätis veel kord käibemaksu – praeguselt 21 protsendilt 23-le.

Astmelist tulumaksu kaaluti Lätis juba juunis, kui püsis kahtluse all, kas Valdis Dombrovskise valitsus saab tänavuse eelarvedefitsiidi nii väikeseks, et Euroopa Liit ja IMF nõustuksid varem kokkulepitud laenumakseid tegema. Esialgu seda siiski ei kehtestatud.

Praegugi tekitab järgmisel aastal kummitav maksusüsteemi muutus suuri vaidlusi. Eelkõige on seda kritiseerinud suurim parempoolne valitsuspartei Rahvaerakond, kes esmaspäeval teatas korraks isegi võimalusest kogu IMFiga kõneldud kokkulepe sisuliselt vetostada.

Esmaspäeval sai Rahvusvahelise Valuutafondi ja Läti uus kokkulepe siiski Lätilt vajalikud allkirjad. See tähendab, et Läti saab suure tõenäosusega kätte ka IMFi lubatud ligi kolm miljardit Eesti krooni laenu.

Salajane dokument

Esmaspäeval sai Läti kätte ka järjekordse osa Euroopa Liiduga kokkulepitud laenupaketist. Mõneks ajaks peaks kõige teravamad küsimused Läti rahandusstabiilsusest olema päevakorrast maha võetud.

Läti ja IMFi vahel sõlmitud uue kavatsuste protokolli puhul on tähelepanuväärne, et IMF ei küsinud sellele mitte ainult Läti riigi esindaja allkirja, vaid alla tuli kirjutada ka kõigil valitsuskoalitsiooni erakondadel.

Lisaks ei ole dokumendi tekst avalik, mistõttu ei tea lätlasedki täpselt, mida nende valitsus ja juhtparteid IMFile on lubanud. Läti rahandusministeeriumi kommunikatsioonijuhi Diana Krampe kinnitusel saab protokoll avalikuks pärast seda, kui on saanud lõpliku heakskiidu IMFi juhatuselt.

Seni pole aga teada isegi seda, millal IMF seda arutada kavatseb. Krampe sõnul kannab dokument praegu märget «täiesti salajane».

Läti kohustused
Euroopa Liiduga sõlmitud memorandumi lisast 13.07.2009
•    Kõik Läti valitsuskabineti olulised otsused või muud otsused, millel on mõju eelarvele, sealhulgas sotsiaalkindlustuse valdkonnas või ükskõik milliste garantiiskeemide osas, avaldatakse ja viiakse ellu üksnes pärast nende arutelu Euroopa Komisjoni ja Rahvusvahelise Valuutafondiga.
•    2012. aastaks tuleb eelarvepuudujääki vähendada 3 protsendini SKTst.
•    Avaliku sektori keskmine palk peab vähenema tänavu 15 protsendi võrra võrreldes mullu detsembris kinnitatud eelarvega.
•    Keskvalitsuses tuleb koondada 10 protsenti kohtadest selle aasta lõpuks.
•    Vastavad palga- ja koosseisude kärped tuleb läbi viia ka riigile ja kohalikele omavalitsustele kuuluvates ettevõtetes ja nende tütarettevõtetes.
•    Ministeeriumide kulusid tuleb kärpida 270 mln lati (ca 6 mlrd Eesti krooni) võrra.
•    Pensionimakseid tuleb kärpida 10 protsenti ja töötavate pensionäride omi 70 protsenti.
•    Peretoetusi tuleb kärpida 10 protsenti.
•    Sünnitoetusi töötavaile vanemaile tuleb kärpida 50 protsenti.
•    Riigifirmadelt tuleb koguda rohkem dividende.
•    Tuleb tõsta õlle- ja alkoholiaktsiisi.
•    2010. aastal tuleb kärpida veel 500 mln latti (11,1 miljardit Eesti krooni).
•    2010. aastal tuleb kehtestada kapitalikasvu maks ja maksustada hoiuseintressid.
•    2010. aastal tuleb kehtestada kinnisvaramaks ja anda omavalitsustele õigus tõsta maksu kuni 3 protsenti maa maksustamishinnast.
•    Käibemaksu tuleb tõsta 23 protsendini, juhul kui ei leidu alternatiivseid meetmeid.
•    2010. aastal ei või Läti defitsiit ületada 8,5 protsenti ja 2011. aastal 6 protsenti SKTst.
•    Eelarvet tuleb kärpida igal aastal, kuni defitsiit väheneb alla 3 protsendi  piiri.
----------------------------------------------------

Kommentaar

Taavi Veskimägi
endine rahandusminister:

Baltikum näib kaugemalt vaatajale tõesti ühe tervikuna. Reaalsused Eestis, Leedus ja Lätis on aga erinevad. Mulle meeldib Euroopa Komisjoni ja Läti vahel sõlmitud ühiste kavatsuste protokolli sissejuhatav lõik: «The Nordic countries (Sweden, Denmark, Finland, Norway and Estonia) are to contribute EUR 1,9 billion together…» See näitab vaatamata paljudele ebaadekvaatsetele otsustele viimastel aastatel kodus, kui kaugel me oleme Lätist. See on kild lepingust, mille Eesti-poolsel täitmisel on küsimus, kuid see peegeldab osaliselt reaalsust.

Eesti riik koos legitiimsete institutsioonidega on olemas. Lätis toimuvat jälgides tundub see vahel juba küsitav. Seda väljendab hästi ka IMFi lepingu lisaviseerimise kohustus erakondade poolt. Põhiseadusejärgsed institutsioonid on kaotanud oma legitiimsuse.

Kahjuks domineerib Baltikumi tervikuna käsitlev vaade nii turgudel kui valitsusinstitutsioonides, selle kui reaalsusega peab arvestama. Ja kindlasti aitab iga uus samm stabiilsuse tagamiseks Lätis tuua raha tagasi Baltikumisse tervikuna.

Värske kapitalita uut arengut ei tule, saab toimuma kohandumine 2009. aasta lõpu heaolu tasemel ja sellele järgneb aastaid kestev vindumine.

Kindlasti näitab see leping veel kord fikseeritud vahetuskursi juures eelarvepoliitika olulisust. Headel aegadel kiirelt paisunud eelarved tuleb viia vastavusse ühiskonna tegeliku rikkusega. Kui ümberjaotatavat rikkust on ikka kolmandiku võrra vähem, siis maksumäärade tõstmine ja maksusüsteemi ümbertegemine ei aita.

Kust võtta ei ole, sealt ei võta surm ka. Vaesust ümber jaotada ei saa, seda on näidanud kogemus nii meilt kui mujalt. Seega ei ole lahendus mitte tulude suurendamises, vaid kulude vähendamises. See on adekvaatne kõigis kolmes Balti riigis.

Eesti näite puhul tähendab see eelarve kulude mahu tagasiviimist ca 45 protsendi taseme juurest 35 protsendi taseme juurde SKTst. Kui suudame selle saavutada, ei ole meil kindlasti vaja karta Läti olukorda.