Eestlaste sissetulekute mahajäämus Skandinaaviamaadest kasvab
/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
4. juuli 2013, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/03/1872144t1h7868.jpg)
Ehkki võrreldes euroalaga on meie sissetulekute tase viimase kümne aasta jooksul aeglaselt kasvanud, siis võrreldes Põhjamaadega meie sissetulekute taseme vahe hoopis suureneb.
«Kuigi Eesti majandus on kriisis kohanenuna jõudnud tasakaalukale majanduskasvu trajektoorile, on pikaajalises perspektiivis probleem sissetulekute liiga aeglane konvergents,» ütles Nordea Eesti peaanalüütik Tõnu Palm hiljuti panga majandusväljavaadet tutvustades. «Ohumärk oli Eesti 2012. aasta negatiivne väljarände saldo – lahkus 6600 tööealist inimest, mis moodustab peaaegu protsendi tööinimestest,» lisas ta.
«Kui jutt käib viimasest kümnest aastast, siis on selge, et sinna sisse jäi väga suur kriis, kusjuures Eestis oli majanduslangus märksa suurem kui Skandinaavia maades,» põhjendas meie aeglasemat sissetulekute kasvu SEB panga ökonomist Ruta Arumäe. «Aga kui praegusest hetkest alates suudab Eesti ikkagi veidi kiiremini kasvada kui paar protsenti aastas, siis tähendab see edaspidi ikkagi vahe vähenemist,» sõnas Arumäe ja lisas, et nii ka vist läheb, sest Eesti kasvupotentsiaal peaks olema veidi suurem kui paar protsenti.
Ka makromajandusanalüütik Maris Lauri kinnitas, et majanduskriisi hullematel hetkedel 2009. aastal kärises erinevus küll suuremaks, kuid on seejärel siiski vähenenud.
«Ostujõudu arvestades oli Eesti SKT elaniku kohta 2009. aastal umbes 55 protsenti Soome ja 52 protsenti Rootsi omast, 2012. aastal vastavalt 60 ja 53 protsenti,» selgitas Lauri. «Eesti andmete puhul tuleb aga arvesse võtta ka seda, et kõik arvutused on tehtud arvestusliku rahvaarvuga, mis rahvaloenduse tulemuste põhjal on kõvasti ülehinnatud,» toonitas Lauri.
«Tõenäoliselt oli 2012. aastal Eesti tegelik SKT elaniku kohta ostujõudu arvestades umbes 62 protsenti Soome ja 55 protsenti Rootsi omast,» ütles ökonomist.