Väliskaubandus pöördus aprillis kasvule

Aprillis oli kaubavahetuse puudujääk 134 miljonit eurot ning võrreldes 2012. aasta aprilliga see mõnevõrra suurenes. Ülejääk oli vaid puiduga seotud toodete (sh puit, paber, mööbel) kaubavahetuses. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

2013. aasta aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga kasvas kaupade eksport jooksevhindades 6 protsenti ja import 8 protsenti, teatas statistikaamet.

Kui veebruaris ja märtsis Eesti väliskaubandus kahanes aastatagusega võrreldes, siis aprillis kaubavahetus kasvas. Kaubavahetuse suurenemist mõjutasid peamiselt masinad ja seadmed.

Aprillis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,08 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,21 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 134 miljonit eurot ning võrreldes 2012. aasta aprilliga see mõnevõrra suurenes. Ülejääk oli vaid puiduga seotud toodete (sh puit, paber, mööbel) kaubavahetuses.

Ekspordi sihtriikide seas oli esikohal Rootsi (17 protsenti Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (16 protsenti) ja Venemaa (11 protsenti). Eksport kasvas kõikidesse peamistesse sihtriikidesse, v.a USA. Enim mõjutas koguekspordi suurenemist võrreldes 2012. aasta aprilliga väljaveo suurenemine Rootsi ja Lätti (kasv vastavalt 38 protsenti ja 24 protsenti).

Lätti suurenes peamiselt puidu ja puittoodete väljavedu. Rootsi ja Soome eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid, puitu ja mööblit, Venemaale mehaanilisi ja elektriseadmeid.

Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (14 protsenti Eesti koguimpordist), Rootsist ja Saksamaalt (mõlemast 11 protsenti). Võrreldes aastatagusega suurenes import Eestisse kõikidest peamistest partnerriikidest, välja arvatud Leedu (langus 11 protsenti).

Võrreldes eelmise aasta aprilliga suurenes kõige rohkem kaupade sissevedu Lätist ja Poolast (kasv vastavalt 24 protsenti ja 28 protsenti). Soomest imporditi Eestisse kõige rohkem kütuseid ning elektriseadmeid, Rootsist elektriseadmeid ning Saksamaalt mehaanilisi seadmeid.

Kõige rohkem eksporditi Eestist masinaid ja seadmeid (30 protsenti Eesti koguekspordist), millele järgnesid puit ja puittooted (9 protsenti).

Ekspordi suurenemist võrreldes eelmise aasta aprilliga mõjutas kõige rohkem masinate ja seadmete ning keemiatööstuse tooraine ja toodete väljaveo suurenemine (kasv vastavalt 13 protsenti ja 56 protsenti). Samal ajal vähenes oluliselt mineraalsete toodete (sh kütused, põlevkiviõli) väljavedu (langus 42 protsenti).

Aprillis imporditi Eestisse kõige rohkem masinaid ja seadmeid (29 protsenti Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (13 protsenti) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10 protsenti).

Koguimpordi suurenemist mõjutas kõige rohkem masinate ja seadmete ning keemiatööstuse tooraine ja toodete sisseveo suurenemine (kasv vastavalt 18 protsenti ja 24 protsenti). Samal ajal vähenes transpordivahendite sissevedu (langus 18 protsenti).

Võrreldes märtsiga kasvas eksport 7 protsenti ja import 8 protsenti. Ekspordi kuist juurdekasvu mõjutas enim elektriseadmete ja puidu väljaveo suurenemine.

Võrreldes eelmise aasta aprilliga langesid ekspordihinnad 1 protsent ja impordihinnad 2 protsenti.