Josing: eelarve kaotab miljardeid varimajanduse tõttu
27. mai 2009, 15:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles varimajanduse uuringut tutvustades, et see on koht, kust riik saaks eelarvesse miljardeid juurde võita, kuid seda ei saa teha üksnes makse tõstes.
Mullu kaotas Eesti riik varimajanduse ja salaturu tõttu kokku ligi 4 miljardit krooni, millest osa oleks saanud kindlasti tagasi võita.
Kui eelnevatel aastatel varimajanduse osakaal järjest vähenes, siis eelmisel aastal oli see 2007. aasta tasemel ja tänavu tõotab suureneda. Maailma kogemus näitab, et majanduse headel aegadel salaturg riigis väheneb, sest siis pole inimesed nii hinnatundlikud, et peaksid eelistama odavamat salakaupa.
Kõrge tööhõive tingimustes makstakse ka ümbrikupalka vähem, sest töötajail on võimalik esitada tööandjale suuremaid nõudmisi. Eesti on olukorras, kus väiksema korruptsioonitaseme ja varimajandusega riigid asuvad meist põhjas, kus maksud on küll kõrgemad, aga ka riikide suutlikkus makse koguda ja neid kasutada on parem. Lõuna-Euroopas on maksudistsipliin teadagi kehvem ja idanaabri juures on see väga suureks probleemiks. «Nii et asume erinevate tõmbetuulte vahel,» lausus Josing.
Ta rõhutas motivatsiooni olulisust maksedistsipliinis, tuues näiteks põhjamaad, kus inimesed tunnetavad, et saavad maksude eest ka riigilt midagi ka vastu. «Kui ma tunnetan, et minu maksuraha läheb mõttetuste peale, tekib minus trots, et miks ma neid makse üldse maksma pean,» lausus Josing.
Salaturu osakaalu määrab ka selle äri kasumlikkus. «Selge see, et mida suuremad on maksud, seda suuremat tulu maksupettusest teenitakse ja seda ahvatlevamaks sellel turul tegutsemine muutub,» lausus Josing.