Iga kümnes töötaja saab ümbrikupalka
27. mai 2009, 13:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal ulatus ümbrikupalkade tõttu riigile tekkinud maksukaotus 2,7 miljardi kroonini, sellist palka sai 10-11 protsendi töötajaist.
Keskmine ümbrikupalga osakaal netotöötasust moodustas neil, kes selliselt tasu said, 44 protsenti ja see on aastaga suurenenud 9 protsenti.
Konjunktuuriistituudi teaduri Evelin Ahermaa sõnul saavad paljud ümbrikus lisatasu ja majanduslanguse olukorras võivad nad sellest väga lihtsalt ilma jääda.
37 protsenti kõigist ümbrikupalka maksnud ettevõtetest olid tegevad ehituses ja see protsent mullu kasvas. Ahermaa sõnul tähendab see ausatele ettevõtetele raskemat elu.
Tema sõnul teeb ärevaks, et 35 protsenti ümbrikupalga saajatest on olukorraga rahul ja 45 protsenti neist, kes rahul ei olnud, ütlesid, et kaotaks sellise tasustamisega mittenõustumisel töö. See näitab, et töötajail pole sageli valikut.
Samas puudub ümbrikupalga saajail igasugune seaduslikja sotsiaalne kaitse ja nad sõltuvad tööandja suvast. Teisalt moonutab see konkurentsi.
Dmitri Jegorov maksu- ja tolliametist rääkis, et viimasel ajal on sagenenud kahetsusväärsed juhtumid, kus tööandja lõpetab töötajaga töölepingu ja laseb tal nn mustalt edasi töötada. «Sellega nõusutmine võib aga töötajale tähendada keerulisemat olukorda tulevikus,» hoiatas ta.