Riik kaotas varimajanduse tõttu ligi 4 miljardit krooni

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konjuktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
Konjuktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Foto: Mati Hiis / SL Õhtuleht.

Riigi maksukaotus salakauba ja ümbrikupalkade tõttu oli vähemalt ligi 4 miljardit krooni, selgus konjunktuuriinstituudi uuringust.


Suurim kaotus tuli eelmisel aastal ümbrikupalkadest, mille tõttu jäi riigil saamata 2,7 miljardit krooni. Salaalkoholi illegaalne turg viis riigi rahakotist 144 miljonit ja salatubaka müük 661 miljonit krooni.

Lisaks jäi üle Läti piiri sissetoodava ja siin maksuvabalt realiseeritud mootorikütuse tõttu riigikassal saamata 200 miljonit krooni.

Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul soodustab majanduskriis alati varimajanduse kasvu, mistõttu võivad selle aasta numbrid tulla veelgi halvemad.

Inimeste sissetulekute langus ja töötuse kasv panevad neid tarbima odavamaid kaupu ja teenuseid ning see suurendabki varimajanduse osakaalu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles