Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina hinnangul oli esimese kvartali töötuse määr ootuspärane ning eelmise kvartaliga võrreldes tulenes suurenemine sesoonsetest mõjudest.
Analüütik: välismaal hõivatute hulk on oluliselt vähenenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötute arv suurenes Mertsina sõnul peamiselt majanduslikult aktiivse rahvastiku kasvu tõttu ehk tööturule lisandus uusi tööotsijaid. «Muuhulgas avaldas mõju aasta alguses tõstetud töötutoetusraha, mis võis motiveerida varem tööta olnud inimesi ennast töötuna arvele võtma,» selgitas ta.
Tööhõive aastane kasv aeglustus 1,4 protsendini (eelmise aasta keskmine oli 2,6 protsenti), kuid eelmise aasta viimase kvartaliga võrreldes tööhõive vähenes. Aastases võrdluses panustas tööhõive kasvu kõige enam majutuse ja toitlustuse ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalad. Kõige enam pidurdas tööhõive kasvu tööhõive vähenemine töötlevas tööstuses, hulgi- ja jaekaubanduses ning hariduses. Tööstussektoris tööhõive vähenes, teenuste sektoris aga kasvas.
Välismaal hõivatute arv vähenes esimeses kvartalis ligikaudu 21 000 inimeseni. Nendest peaaegu kaks kolmandikku töötavad Soomes, kellest omakorda ligikaudu pooled ehituses. Eelmisel aastal töötas välismaal keskmiselt 26 000 Eesti residenti.
«Välismaal hõivatute arvu vähenemise taga on peamiselt meie põhjanaabrite raskemad majandusolud, mis on Eestisse tagasi toonud suure hulga, eriti ehituses hõivatud, tööjõudu,» rääkis Mertsina.