Swedbank: kvartali majanduskasv oli alla meie ootuste
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina tõi välja, et viimati vähenes SKT eelmise kvartaliga võrreldes 2009. aastal, kui oli majanduslanguse põhi. Nüüd, tänavu esimeses kvartalis toimus see taas - eelmise kvartaliga võrreldes langes majandus ühe protsendi võrra.
Majanduskasvu aeglustumisele aitasid enim kaasa ehituse lisandväärtuse ning netotootemaksude vähenemine. Ehituse lisandväärtus langes kiiresti peamiselt saastekvootide müügitulust finantseeritud ehitustööde mahu vähenemise tõttu.
«Saastekvootide müügitulu panus ehitustegevusse väheneb veelgi. Ehitussektoris on ka kindlustunne oluliselt halvenenud - oodatakse tellimuste vähenemist ning üha suuremaks pobleemiks on ebapiisav nõudlus,» selgitas Mertsina.
Netotootemaksude vähenemisse panustas enim aktsiisimaksude, eelkõige aga kütuseaktsiisi, laekumise langus. Esimeses kvartalis mootorikütuse import vähenes. Samuti vähenes aktsiisimaksude laekumine alkoholi- ja tubakaaktsiisimaksude laekumise tõttu. «Aasta alguses tõsteti alkoholi- ja tubakaaktsiisimäärasid ning nimetatud tooteid varuti aasta lõpus varudesse,» kirjeldas Mertsina.
Majanduskasvu aeglustumist mõjutas nõrk välisnõudlus. Aasta esimeses kvartalis olid Mertsina sõnul meie peamiste kaubanduspartnerite - eelkõige Rootsi, Soome, Venemaa ja teiste Balti riikide - majandustingimused nõrga välisnõudluse tõttu halvenenud.
Lätis ja Leedus aeglustus majanduskasv esimeses kvartalis eelmise aasta viimase kvartali aastakasvuga võrreldes Leedus 0,7 ja Lätis 2 protsendipunkti võrra. Eesti majanduskasv aeglustus 2,7 protsendipunkti võrra.
«Nõrga välisnõudluse tõttu jätkab Eesti majandus lähikuudel tagasihoidliku kasvuga. Positiivse stsenaariumi järgi peaks välisnõudlus paranema aasta lõpus ning sellega kiirendama ka Eesti majanduskasvu,» leidis Mertsina.