Savisaar: Eestil on kaks vastandlikku transiidipoliitikat
11. mai 2009, 12:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna linnapea Edgar Savisaar soovitas täna transiidi aastakonverentsil kõigepealt selgeks teha, mida transiidilt üldse oodatakse.
Savisaare hinnangul on valitsus selles küsimuses lõhki. «Peaminister Ansip leiab, et objektiivsetel põhjustel Eesti transiit peabki kahanema ja sellel ei ole suurt tulevikku. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts on samal ajal seisukohal, et transiidil on Eesti majanduses oluline osa ja seda tuleks arendada ka edaspidi.»
Savisaar kutsus üles selgeks tegema, kumb nendest kahest seisukohast on valitsuse majanduspoliitikas tegelikult aluseks võetud.
«Nende käest, kes väidavad, et Eesti transiidil ei ole objektiivsetel põhjustel tulevikku, võib küsida, miks on siis küllalt edukas meie naabrite - Läti ja Soome - transiidiäri. Nemad suutsid endale Eesti poolt kaotatud kaubavooge võita, suurendades nii oma sadamate ja ka riikide kaubakäivet. Mitte mingil määral ei ole nad sellega kaotanud oma iseseisvust, vaid, vastupidi, tugevdasid oma riikide majanduslikku ja poliitilist olukorda,» sõnas Savisaar.
Tallinna linnapea tuletas meelde, et iga äri aluseks on konkurents. Vaatamata meie suurepärastele suhetele Euroopa Liidus, on transiitkauba äravool Lätti, Leetu ja Soome tema sõnul juba reaalsus. «Meie naabrid ei tee probleeme poliitikaga ja hea meelega kasutavad tekkinud olukorda. 2007. aasta aprilli-mai sündmused, kui Oktoobri Raudtee peatas kaupade saatmise, näitasid väga selgelt, millise agarusega võeti need kaubavood vastu Riia, Klaipeda ja Kotka sadamates,» nentis ta.
«Meie strateegilised partnerid läänes ei suuda kuidagi mõista, miks Eesti keeldub sellisest soodsast tarnekanalist ja miks äkki on transiit osutunud vastumeelseks. Eesti on ära öelnud ka Euroopa Liidule ja isegi NATO-le, kes on praegu huvitatud transiidist rohkem kui kunagi varem, kuna avaneks mittesõjaliste tarnete koridor Afganistani läbi meie idanaabri territooriumi. Meie kõige tehnoloogilisemad terminalid Baltikumis, millesse on investeeritud miljardeid, seisavad sadamates täitmata,» rääkis Savisaar.
Savisaar tõstatas küsimuse ka raudteetariifide tõstmisest Eestis, millega on saavutatud vastupidine efekt. «Sellega karistati neid kaubavedajaid, kes ikka veel veavad transiiti läbi Eesti. Veel üks põhjus kaubaveod Eestist mööda suunata,» nentis ta.
Ta lisas, et ELi liikmesriigina on Eesti tõesti muutunud avatumaks lääne turu jaoks. «Saades aga aru, et meie oluliseks ressursiks on geograafiline asukoht, ei pea me kaotama idaturgu. Sest idaturu sulgemine tähendab meie jaoks ka lääneturu sulgemist, gateway ei saa olla ühe otsaga.»