Swedbanki Eesti peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul tähendas jaanuari jaemüügi neljaprotsendiline kasv võrreldes eelmise aasta teise poolega väikest aeglustumist, millele aitas kaasa jaanuaris müügi aeglustumine nn supermarketites ja langus kaubamajades.
Müügi aeglustumist või langust mõjutas Mertsina sõnul eelmise aasta alguse kõrge võrdlusbaas. «Jaanuaris piiras tarbimiskulutusi ühest küljest elektrihinna kasvust tulenev eluasemekulutuste suurenemine ning toiduainete hinna tõus, teisalt aga kompenseeris seda mootorikütuse hinnakasvu pidurdumine ja Tallinnas tasuta transpordi sissseadmisest tulenev transpordikulude vähenemine,» hindas Mertsina.
Kuigi kodumajapidamiste hoiuste jäägi kasv on koos tähtajaliste hoiuste kasvuga juba üle aasta vähenenud, on arvelduskontol oleva nõudmiseni hoiuse kasv kiirenenud. Seega on Mertsina sõnul suurenenud likviidsema raha osakaal, mida on võimalik kiiremini tarbimisse suunata.
Lähiajaks ootab Mertsina tööhõive kasvu aeglustumist, kuid reaalpalga kasvu koosmõjul võimaliku tarbimismahu suurenemist, kuid seda aeglustuvas tempos.
Tarbijate kindlustunde indikaator on alates möödunud aasta detsembrist paranenud. Tarbijatele lisab kindlustunnet usalduse tugevnemine majandusolukorra paranemise suhtes, kusjuures üha enam arvatakse, et eesoleva aasta jooksul nende finantsseis pigem paraneb. Samas on jaekaubanduse kindlustundeindikaator käesoleval aastal mõnevõrra halvenenud. Samuti on süvenenud hinnakasvu ootused eesolevateks lähikuudeks.