Maksuvõlg kasvas esimese kvartaliga miljardi võrra

Ehituses on palju maksuvõlglasi. Foto: Peeter Langovits

Esimese kvartali lõpuks on täitmata maksukohustusi 89 238 isikul, kellest kolmandik ehk 21 459 on juriidilised isikud ning 67 779 füüsilised isikud.

Kokku ollakse maksu- ja tolliametile ning seeläbi Eesti riigile võlgu 5,2 miljardit krooni.

Kogu võlasummast moodustab 4,7 miljardit juriidilise isiku maksuvõlg. Võrreldes aasta algusega on võlg kasvanud ligi ühe miljardi krooni ehk 24 protsendi võrra.

Ameti peadirektori Enriko Aava sõnul võis maksuvõla kasvu ette ennustada. «Tegemist on murettekitavate numbritega. Paneme inimestele südamele, et makseraskuste korral pöördutaks võimalikult kiiresti maksuhalduri poole. Mida suuremaks kuhjuvad võlad, seda keerulisemasse olukorda ennast pannakse,» rääkis ta.

Kõige enam on makseraskusi jae- ja hulgikaubandusega tegelevatel äriühingutel, mille maksuvõlg on 1,5 miljardit krooni. Järgnevad kinnisvara, ehituse ja töötleva tööstusega tegelevad ettevõtted.

Kinnisvara arendamise, rentimise ja äritegevusega seotud 4902 äriühingul on maksuvõlga kokku 845 miljonit krooni, 2745 ehitusega tegeleval äriühingul 680 miljonit krooni ning 2254 töötleva tööstuse äriühingul 728 miljonit krooni.

Maksuhaldur on raskustes olevatele ettevõtjatele võlgade ajatamise võimaldamisega vastu tulnud ning juriidilisest isikust maksukohustuslastest on ligi 700 isikul maksuvõlg ajatatud. Maksuvõlg on kokku ajatatud 1713 isikul kogusummas 319 861 603 krooni.

«Kuid siinjuures tuleb silmas pidada, et maksuvõla ajatamine on erandkorras antav soodustus ajutistes raskustes olevale maksumaksjale. Kui maksumaksja ei suuda ka ajatamisgraafiku järgseid kohustusi täita, tekitab see kahtlust tema ärimudeli elujõulisuses. Sellises olukorras võib tegemist olla püsivate makseraskustega ning maksuvõla täiendav ajatamine ei saa enam kõne alla tulla,» pidas Aav vajalikuks lisada.