Pankrot oli lennufirma SAS jaoks reaalne valikuvõimalus ja see teema ei ole tänagi kuskile kadunud, kui lennufirma kokkuhoiukava ei õnnestu, kinnitas Norra majandusminister Trond Giske.
Norra majandusminister: SASi pankrotioht ei ole kadunud
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
12. november 2012, 14:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Omanikena aitame me loomulikult oma varasid säilitada ning loodame, et praegune säästukava suudab firma kasumlikuks muuta. Ainult nii saab SAS ellu jääda,» vahendab Norra E24 majandusministri sõnu.
Täna tuli raskustes SASi juhtkond välja uue säästuplaaniga, mis näeb ette tütarfirmade müüki, palkade ja penisonide vähendamist ning nii omanike kui pankade uusi laene.
Kokku 3,5 miljardi Rootsi krooni mahus rahaeraldistest jääb Norra riigi osaks 500 miljonit Rootsi krooni. Rootsi ja Taani valitsuste osaks jääb vastavalt 749 ja 500 miljonit krooni.
«Pankrot oli reaalne võimalus ja on seda jätkuvalt, kui SASi säästukava läbi kukub,» lausus Giske.
Majandusminister tõi välja kolm argumenti, millele tuginedes lennufirmale juba kolmandat korda õlg alla pandi: need on vara väärtuse hoidmine, infrastruktuuri ja töökohtade säilitamine.
SAS oli tema sõnul uue realistliku säästukava kokkupanekul täielikult laenudest sõltuv. Ilma selle plaanita oleks aga lennufirma pankrotistunud ning riik oleks pidanud korstnasse kirjutama kogu 14-protsendilise osaluse. Lisaks oleks pankrotil Giske sõnul olnud dramaatilised tagajärjed.
Ühelt poolt puudutab see reisijaid, kes firma pankrotistumisel teeninduseta jäävad, teisalt on lennufirmal Norras 5400 töötajat.
Viimase kolme aastaga on Norra valitsus lennufirmasse paigutanud 2,4 miljardit Rootsi krooni.
2010. aastal ehk viimasel korral, mil valitsus eelmine kord firmasse raha süstis, lubas Giske, et see on viimane kord, mil valitsus õla alla paneb.
«Praegune rahapaigutus toimub ärilistel tingimustel ja me ei kuluta pennigi maksumaksja raha,» kinnitas Giske.
Tänahommikusel pressikonverentsil ei soostunud Giske avaldama, millised garantiid valitsus saab või kui kõrget intressi lennufirma saadud raha eest peab maksma.
Giske tunnistas, et palga ja pensionikärped saavad töötajate jaoks olema rasked, kuid selleks, et plaan oleks edukas, peavad kõik sellesse panustama.
Giske märkis, et kohtus nädalavahetusel ka lennufirma ametiühingu esindajatega ning läbirääkimised ametiühingute ja lennufirma juhtkonna vahel on olnud konstruktiivsed. Giske märkis, et talle teeb heameelt, et ka lennufirma juhtkond vähendab enda palka.