Karjäärilugu: Selveri kassapidajast poe juhatajaks

Svetlana Burtseva Foto: Erakogu

Karjäär Selveri kassapidajast kaupluse juhatajaks ei ole sugugi mitte õõnes sõnakõlks, vaid täiesti reaalne toimiv asi. Svetlana Burtseva, kes on 12 aasta jooksul ettevõttes läbinud karjääriredeli kassapidajast kaupluse juhatajaks on selle ehedaks tõestuseks.

Päeval, mil kohtun Svetlanaga, on ta just lõpetanud varsti avatava Pääsküla Selveri potentsiaalsete töötajate intervjueerimise. «Ma tunnen kaubanduselu seestpoolt ja näen kohe ära, kas inimene sobib või mitte,» ütleb Svetlana, kes tosin aastat tagasi ise teenindajana letis tööd alustas.

Järgneb intervjuu Svetlanaga.

Kuidas te kaubandusse sattusite?

Alustasin 13 aastat tagasi sõbranna soovitusel tööd Kaubamajas, aga peagi  sai Järve Selver valmis ja kuna see on mu kodule lähemal, asusin siia tööle. Kaubamajas olin kassapidaja, Järvele tulin alguses teenindajaks lihaletti.

Laste kõrvalt ei tahtnud ka vastutusrikast tööd võtta, teenindaja koht oli just hea, kust alustada. Teine laps oli veel väike ja sellepärast  tahtsin alustada just tööga, mis ei tule koju kaasa.

Väga kaua te siiski teenindaja olla ei saanudki?

Aasta ikka olin Järvel ka teenindaja, siis kandideerisin majasiseselt assistendi kohale. Assistent on kaupluses see inimene, kes tellib kaupa ja vastutab ühe kaubagrupi eest. Tegelesin liha ja lihatoodetega ühe aasta, siis hakkasin tegelema puuvilja ja alkoholiga. Assistendi tööd tegin kolm aastat.

Edasi oli majasisesel pakkumisel teenindaja-administraatori koht ja ma otsustasin proovida. See on just töö kassas ja infoletis, klientidega suhtlemine, saali korras hoidmine. Kolm aastat tegin seda tööd ja siis järgnes juba otsepakkumine logistikaosakonna juhatajaks. Vastutasin kogu Järve Selveri toidukauba tellimise ja väljapanekute eest, mul oli ca 80 alluvat. Kuus aastat tegin seda tööd, vahepeal olin kolmanda lapsega kodus. Tulin tagasi ja kandideerisin Pääsküla Selveri juhatajaks. Edukalt. Pood avatakse aasta lõpus ja praegu tegelen sellesse töötajate värbamisega.

Milline neist erinevatest ametitest on kõige stressitekitavam olnud?

Teenindaja-administraatoritöö oli päris keeruline, sest see on töö klientidega, kes  pole sugugi alati lahked ja töö, kus tuleb leida igale probleemile kiire ja kõiki rahuldav lahendus. Kliendid ei mõista tihtipeale, et meie ei tooda neid tooteid, vaid ainult müüme. Kui midagi halvasti on, siis on ikka enamasti teenindaja süüdi ning teenindaja on see, kes saab esmase pahameele. See teeb endale natuke halva tunde, aga samas ma annan aru, et klientide pahameel ei ole tingitud sellest, et mina oma tööd kuidagi halvasti teeksin. 

Kuidas sellist stressirikast tööd tehes ikkagi rõõmsameelseks jääda?

Ma mõtlen positiivselt ja ma mõtlen oma perele. Minu jaoks on töö siiski vaid töö. Õnneks on ka neid kliente, kes tulevad ja ütlevad hästi ning tänavad. Hiljuti tõi üks vanem proua õunu tänuks selle eest, et talle üks toode infoletti jäeti. Kuid tõsi, negatiivne kipub rohkem meelde jääma.

Kas algusest peale oli plaanis proovida ühes ettevõttes kõiki ameteid ja jääda nii kauaks?

Ei olnud sellist plaani, see kuidagi kujunes nii. Mulle lihtsalt meeldib kaubandustöö. Kui aga järjest kõik tööd selgeks õpid, on ka endal lihtsam.

Miks kaubandusinimestest nii halvasti arvatakse?

Kes nii arvavad, ei tea sellest tööst midagi. Ei ole nii, et kaubanduses töötavad ainult need inimesed, kes mujal tööd ei saa. Kasvõi meie ettevõttes on väga palju võimalusi areneda ja edasi liikuda. Ka peale minu on meie ettevõttes hulga näiteid, kus inimesed on alustanud tööd kassas ja karjäärialaselt edenenud ning mitmeid ameteid pidanud.

Tõsi, kõik ei tahagi edasi areneda, kuid see on juba nende valik. On inimesi, kes on olnud 10 aastat kassapidajad või letitöötajad ja  ei tahagi muud tööd. Ta ei taha vastutada, vaid on õnnelik oma rutiinset tööd tehes.

Mis omadusi te oma tulevaste töötajate juures otsite?

Need on tavalised inimesed. Peamine on, et inimene ise tahaks seda tööd teha. Ametid on erinevad ja nõuavad erineval määral suhtlemist. Kes eriti suhelda ei taha, see ilmselt kassapidajaks ei sobi. Meil on selliseid ameteid ka, kus peaaegu üldse pole vaja inimestega suhelda.

Kas teil on Selveris veel kuskile edasi areneda või on n-ö lagi käes?

Selveri kontoris on palju ametikohti, kuhu pürgida. Nüüd ma hakkan väiksemat poodi juhtima, aga avatakse ka suuremaid poode, võib-olla kunagi liigun mõnda suuremasse. Suures poes on töö hoopis midagi muud kui väikeses. Kontoritöö mind tegelikult ei köida. Paberimajandust peab tegema, aga päev läbi kontoris arvuti taga ei tahaks ma istuda. Pääsküla Selveris saan kätt proovida jälle kõikides ametites, kasvõi kassaski. Väikeses kaupluses kõik teevad kõike ja kindlasti pole nii, et juhataja istub kuskil klaasist kabinetis teistest eemal.

Svetlana Burtseva ametikäik Selveris

2012 – … Pääsküla Selveri kaupluse juhataja

2007-2012 Järve Selveri toidukaupade logistika osakonna juhataja. Vastutamine kogu kauba tellimise, vastuvõtu ja väljapaneku eest. 80 alluvat.

2004-2007 Järve Selveri teenindaja-administraator. Töö korraldamine kassades ja infoletis, klientide probleemidega tegelemine.

2001-2004 Järve Selveris assistent. Töö sisuks kauba tellimine ja saaliteenindajate töö korraldamine.

2000-2001 Järve Selveris teenindaja ja letiteenindaja

1999-2000 Tallinna Kaubamaja, kassapidaja