Arengufond: me ei investeeri selleks, et raha teenida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi arengufondi investeeringud on ennast ära tasunud, ei ole see investeeringute peamine eesmärk. «Me investeerime selleks, et elavdada turgu ja ületada turutõrget,» selgitas Arengufondi juht Tõnis Arro riigikogu ees esinedes.
Tänaseks on arengufond investeerinud 8 miljonit eurot, portfelli väärtus on tõusnud aga 9,5 miljonini. 12,5 miljonit eurot ootab veel investeerimist.
Raha läheb ennekõike investeeringuteks idufirmadesse, kelle vastu teised investorid veel huvi ei tunne. Alustavatel tehnoloogiaettevõtetel on kaks faasi, esiteks aeg, kui nad raha kulutavad ja enamik neist ebaõnnestuvad. Sellele järgneb kasvufaas, kui ettevõtted hakkavad raha teenima ja midagi müüma.
Alles siis hakkavad investorid ettevõtete vastu suuremat huvi tundma. «Nad huvituvad ettevõtetest, kes juba raha teenivad, kes on juba turul, kes juba kasvavad. Aga keegi neist ei taha investeerida sellesse faasi, kus ettevõte seisneb kahes inimeses, kellel laptop'is üks äge esitlusmaterjal ja suurepärane idee. See ongi see turutõrge,» rääkis Arro Arengufondi tegevusest aru andes.
Ilma arengufondi ja ingelinvestoriteta ei saaks alustavad ettevõtted aga suureks kasvada.
«Tegelikult seda Arengufondi investeerimisettevõtet, mis täna kannab nime SMART CAP võikski võrrelda puukooliga või aiaga. Me korjame üles seemneid, me paneme nad kontrollitud oludes kasvama, kastame neid, toetame neid ja kui nad kasvavad suureks, siis müüme nad kellelegi maha, kes paneb nad kasvama kuskile veel viljakamasse keskkonda ja teeme me seda kõike selleks, mitte et raha teenida, vaid selleks, et meil oleks metsi, parke, kus lapsed saavad mängida, et meil oleks hapnikku, mida hingata, mida need puud toodavad,» selgitas Arro.
Arengufond ei võta investorina kunagi enamusosalust ning investeerib summad suhteliselt lühikeseks ajaks, kuni viieks aastaks.
Edukatest näidetest, kes on Arengufondi abiga suureks kasvanud, tõi Arro välja näiteks Cleveroni, kellele kuulub Smartposti tehnoloogia. Osaluse Modesatis, mille ostis ära USA bärsiettevõte.