Tõnis Arro: eestimaalased ei taha ettevõtjateks saada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni on investeeringud alustavatesse ettevõtetesse Arengufondi juhi Tõnis Arro kinnitusel olnud väga edukad. Investorite murekohaks on aga see, et Eesti inimesed ei ole kuigi ettevõtlikud.
«Mõelge, mis juhtuks, kui üks noor inimene tuleb koju, ütleb, et meil oli koolis ettevõtlusloeng ja ma tahan saada ettevõtjaks, mis ta ema või isa talle ütleks? Enamasti ikka ütleks, et äkki ikka saad mõne korraliku töö endale leida,» rääkis Arro riigikogu täiskogule arengufondi tegevusest ülevaadet andes.
Eestimaalaste seas on ettevõtjaid pea poole vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Selle pärast kavatseb arengufond tulla välja kasvuprogrammiga «Ettevõtlik Eesti», mis koosneb kolmes komponendist: ettevõtlikkuse tiigrihüpe, äritreenerite programm ja ettevõtlikkust laiemalt haarav seire- ja teavitustegevus.
Ettevõtlikuse tiigrihüpe on Arro sõnutsi «kahe otsaga toru, mille ühest otsast tulevad inimesed sisse, teisest tulevad ettevõtted välja».
Kindlasti oleks enamik ettevõtteid väikesed aga mõned kasvaksid neist loodetavasti ka suurteks ja innovaatilisteks ettevõteteks, kes looksid tasuvaid töökohti ja prisket lisandväärtust.
7 aasta jooksul võiks Arengufondi nägemuses ettevõtluskoolituste vastu huvi tunda umbes 100 000 inimest, suurem number ei ole enam realistlik. Ühepäevase koolitusetulemusena võiksid osalejad muuta oma arusaamist ettevõtjaks olemisest ja ettevõtlusest.
«Me oleme veendunud ja paljud uurimused kinnitavad seda, et ettevõtjaks hakkamise peamised takistused ei ole kuskil mujal kui inimese peas. Inimese peas on valed ettekujutused sellest, et ettevõtjaks hakkamiseks peab mul olema väga palju teadmisi või väga palju raha ja enne, kui ma hakkan kuskilt raha teenima, pean ma väga palju kulutama,» rääkis Arro.
Kui neist 100 000 inimesest 5000 ka oma ettevõtte loob on kava ennast ära tasunud. Teine samm ettevõtluses, pärast firma rajamist on teha esimene müük ja kolmas see, kui inimene hakkab oma ettevõtluses elatuma. Neljas samm on see, kui firma võtab tööle kümnenda töötaja.
Paraku ei jõua täna enamik Eesti firmasid 10 sammuni, millest edasi alles tõeline ettevõte pihta hakkab.
«Ja siin tuleb mängu meie programmi teine võtmekomponent, need on äritreenerid. Kui me kõigile nendele inimestele, kes tahavad proovida, pakume välja äritreeneri, kelle all me mõtleme kogenud ettevõtjat, kes on võib-olla juba mitu ettevõtet asutanud ja kellel on natukene aega, tahtmist, missioonitunnet, võib-olla natukene edevust, mingeid muid motiive veel, aga igatahes tal on natuke aega, mida tahaks noorte inimeste arendamiseks kasutada, » andis Arro lootust.
Tulemuseks võiks olla umbes 1000 edukat ettevõtete, mis muidu sündimata jääks. Väikeettevõtetes on loodav lisandväärtus töötaja kohta 16 eurot aastas. Aga ka ainult niisuguste ettevõtete loomisega tuleks majandusse lisandväärtust juurde 100 miljonit eurot.
Lisaks väikestele ettevõtetele võiks arengufondi abiga jalad alla saada veel sadakond edukat tehnoloogiaettevõtet, kus lisandväärtus töötaja kohta on võrreldav Eesti suurettevõtetega, umbes 30 000 eurot töötaja kohta aastas, siis võiks majandusse lisanduda veel teine 100 miljonit eurot.