Mis õigused kehtivad allahinnatud kauba ostmisel?
16. märts 2009, 12:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbijakaitseamet selgitab Tarbija24.ee lugejatele, mis õigused kehtivad allahinnatud kauba ostmisel.
Tõnu Kees kirjutas möödunud reedel Postimehes, kuidas ta erinevates kauplustes soodushinnaga kaupu ostes on sattunud praagi otsa, ning avaldas arvamust, et kõrvuti majandussurutisega on Eestisse jõudnud ka rämpssurutise aeg.
Erinevate kaupluste esindajad kinnitasid Tarbija24.ee'le, et ka allahindluste ajal müüakse kvaliteetset kaupa. Rämpsu poleks nende sõnul kellelgi kasulik ka soodushinnaga müüa, kuna vahetus- ja tagastusõigus kehtib ju ka sellele kaubale.
Tarbijakaitseametilt samal teemal kommentaari küsides selgus, et allahinnatud toodete kvaliteeti pole nemad uurinud. «Allahindluse otsustab kauplus ja siinkohal hinnale eraldi regulatsiooni pole,» ütles tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski.
Küll on aga tema sõnul oluline teada, et allahinnatud kaubale kehtivad samasugused seaduslikud õigused nagu tavakaubale ja kitsendusi pretensiooni esitamise õiguse osas ei ole ehk kaheaastane pretensiooni esitamise õigus kehtib ka allahinnatud tootele.
«Ainuke võimalus on seda kitsendada, kui tootel on defekt, kuid sellisel juhul ei kehti pretensiooni esitamise õigus defektsele kohale, kuid ülejäänud osadele see säilib,» selgitas Turetski. Näiteks tõi ka koti, millel on luku keel ära - sel juhul ei kehti pretensiooni esitamise õigus lukule, kuid ülejäänud kotile kehtib.
Kui jalatsid, mööbel, kodutehnika, jalgratas või mis tahes muu kestvuskaup läheb katki või lakkab töötamast, on inimesel õigus kahe aasta jooksul poodi tagasi pöörduda ning esitada müüjale kaebus, kuid müüjal on Turetski sõnul õigus kahelda selles, kas tekkinud viga on tingitud toote puudulikust kvaliteedist või on tarbija ise toote purunemises süüdi.
Kuigi pretensiooni võib esitada kahe aasta jooksul, ei ole seda Hanna Turetski sõnul mõtet teha, kui asi on loomuliku kasutamise käigus ära kulunud, kui seda on valesti hooldatud või hoitud või kui asja kasutamisel ei ole arvestatud selle otstarvet ja kasutamistingimusi.
Kauba puuduse kõrvaldamisega seotud kulutused nagu posti-, veo-, tööjõu- ja materjalikulu peab tasuma müüja.
«Et kõiki ostetud kaupadega seotud probleeme oleks lihtsam lahendada, säilitage kindlasti ostudokumendid (ostutšekk, leping jne), mis tõendavad, et olete ostu sooritanud just sellest poest või teenindusettevõttest ning just sel kuupäeval. Ilma müüki tõendava dokumendita võib müüja probleemi lahendamata jätta,» pani Turetski inimestele südamele.
Vastavalt võlaõigusseadusele on puudusega kauba korral tarbijal õigus nõuda esmalt asja tasuta parandamist või selle asendamist uue kaubaga või nõuda ostuhinna alandamist või lepingu tühistamist, kui müüjal ei ole võimalik kaupa parandada või asendada või parandamine või asendamine ebaõnnestub või müüja ei ole kauba puudust mõistliku aja jooksul kõrvaldanud.
«Müüja on kohustatud kaebuse vastu võtma ja tarbijale 15 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kui müüja keeldub kaebust lahendamast või te ei ole nõus müüja poolt pakutud lahendiga ja leiate, et teie õigusi on rikutud, võite abi saamiseks pöörduda tarbijakaitseameti poole,» lisas Turetski.